Fotod Arne Ader

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivalil 23. septembril kl 18.00 toimub filmi „Suur soo“ maailma esilinastus

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka  inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Operaator-režissöör Remek Meel, produtsent Riho Västrik. © Vesilind, 2022

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitusele

60. seenenäitus ootab külastajaid veel nädala lõpuni!

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus tähistab sel aastal 60. sünnipäeva. Seeni saab muuseumihoovis näha veel 18. septembrini.

Justkui tõestuseks, et loodus inimese seatud tähtpäevadest ei hooli, on seenenäituse juubeliaastal metsad erakordselt kuivad ning näituselaudade täitmiseks on tulnud teha harjumuspärasest pikemaid seeneretki. Kui tavapäraselt on seened leitud Harjumaalt, siis sel korral on seeneretked viinud muuseumirahva lausa Ida-Virumaale.

Eesti Loodusmuuseum kutsub näitustele

Peeter Lauritsa autorinäitus Eesti Loodusmuuseumis avati 8. septembril.

Seekord on Eesti Loodusmuuseumi saalis üleval midagi, mis ületab kammitsevaid distsipliinide piire ja aitab taas siduda tervikuks selle, mis kunagi tegelikult lahus pole olnudki. Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“.

Kui seni on Eesti Loodusmuuseumi näitused keskendunud pigem kindlate loodusteadluslike teemade tutvustamisele, siis sel korral ajutist näitust planeerides tabas muuseumiperet soov astuda veidi harjumuspärastest radadest kõrvale. Juhuste kokkusattumise tagajärjel sündiski koostöö Peeter Lauritsaga, mis sujus kohe esimesest hetkest nii, nagu oleks see tõepoolest olnud loodusjõudude poolt suunatud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kristiine linnaosa ja Tallinna laht ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Jääkoonus. Liivi laht

Rekord nr. 481        Millal on merejää kõige tüsedam