Eesti Loodusmuuseum kutsub näitustele

Peeter Lauritsa autorinäitus Eesti Loodusmuuseumis avati 8. septembril.

Seekord on Eesti Loodusmuuseumi saalis üleval midagi, mis ületab kammitsevaid distsipliinide piire ja aitab taas siduda tervikuks selle, mis kunagi tegelikult lahus pole olnudki. Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“.

Kui seni on Eesti Loodusmuuseumi näitused keskendunud pigem kindlate loodusteadluslike teemade tutvustamisele, siis sel korral ajutist näitust planeerides tabas muuseumiperet soov astuda veidi harjumuspärastest radadest kõrvale. Juhuste kokkusattumise tagajärjel sündiski koostöö Peeter Lauritsaga, mis sujus kohe esimesest hetkest nii, nagu oleks see tõepoolest olnud loodusjõudude poolt suunatud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kristiine linnaosa ja Tallinna laht ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 480       Meie sügavaim merelaht

Eesti kõige sügavaim merelaht on Tallinna laht kus sügavus küündib kuni 100 meetrini. Enamus meie merelahti on suhteliselt madalad ja Tallinna laht oma 100 meetrise sügavusega on rekordiomanik. Pole siis imestada, et suure sügavuse tõttu just siia pealinn rajati.

Jääkoonus. Liivi laht

Rekord nr. 481        Millal on merejää kõige tüsedam     

Rajakaamera Natourest

Emakaru „suurpere“ nelja pojaga

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Aastavahetuse paiku kas veidi enne või pärast tõid emaskarud ilmale oma pojad. Kõige sagedamini on karupoegi kaks. Selline suurpere pole just kuigi sagedane nähtus ja viis poega emaskarul on suisa haruldane juhtum.

Karupoegade sünnikaal võib kõikuda päris oluliselt jäädes keskeltläbi kolmesaja grammi ringi, kuid mida suurem on pesakonnas seda kergemad ka uued ilmakodanikud.

Tartu loodusmaja annab teada

Rannikuvaatlus Viimsis

Läänemere Projekt töötas eelneva aasta jooksul välja kõigi õppeastmete loodusainete õpetajatele mõeldud õppematerjalid, mis aitavad õpetajatel oma õpilastega kooliümbruses, kohalikus looduses või õppesõitudel harrastusteaduslikke vaatlusi läbi viia. Materjalide loomise eesmärk on teha õpetajatele mugavamaks ja metoodilisemaks loodusvaatluste tegemine.

Materjalide valikus on juhendmaterjalid ja töölehed nii ranniku-, jõe-, järve- ja tiigivaatlusteks, linnuvaatlusteks, õhukvaliteedi analüüsiks kui ka kevadel fenoloogiliste vaatluste tegemiseks. Nii saavad neid kasutada nii rannikul kui ka sisemaal asuvad õppeasutused, nii linnas kui ka maal asuvad õppeasutused, sest väikese roheala ja veekogu leiab igalt poolt. 

Suvine aialinnupäevik 2022

Foto Kauro Kuik

Hiireviu