Videoklipp ja pildid LK-team

Karu ainult vilksatab metsa vahel

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Alutaguse pruunkarude nuumaaeg algas umbes kuu aja eest see tähendab, et söödavat ei peaks ringi uidates otsima vaid seda oleks kohe palju ja organismi toitev. Selle tarvis käidi pimeduse saabudes juba vahaküpsete teradega kaerapõldudel.

Raamtupoodidesse on jõudnud müügile Kristel Vilbaste uus raamat “Kullerkupp käib paljajalu. Lillemuinasjutud”, Varrak, 2022, 72 lk.

Raamatus on 34 muinaslugu, mis on illustreeritud Epp Margna joonistustega. Raamat sobib lugemiseks lastele, aga ka täiskasvanule tuletamaks meelde tuttavaid taimi. Toimib hästi lihtsamate taimede määrajana, aidates pildil nähtud lilli meelde jätta nende lugudega.

Autor kirjutab:

"Need lood ei juhtunud seitsme maa ja mere taga, vaid ikka meie kaunil Eestimaal. Mõned leidsin oma vanaisa ja vanaema raamatutest või vihikutest, teised jälle ilusatest luuletustest, kolmandad aga tulid minu juurde koos lillenimega, mille sisse vanarahvas oli peitnud tema saamise loo.

Foto Arne Ader

Sookail ( www.loodusemees.ee )

Sookail       Ledum palustre (Rhododendron tomentosum)

Fotod Vello Keppart ja Arne Ader

Hariliku päevakoera röövik pajupõõsal

Harilik päevakoer       Arctia caja

Kuidas päevakoer on omale nime saanud?

Päevakoera nime pruugitakse ainult pikakarvalise liblikarööviku kohta. Lisaks on nad ka päevase eluviisiga – nii see nimi kokku saab.

Kuna kuni kuue sentimeetri pikkuse rööviku karvad sisaldavad ärritavat ainet pole neid mõtet pihku võtta ja seda teavad ka linnud, et röövikud võiks rahule jätta.

Pildistas LK-team

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Mis värvisid metsa rohurindes kilpjalad metsa all kollakaspruuni rüüsse? Eks külmad ööd ja nõrgad külmakraadid maapinnal.

Mändide enamusega palumetsa ilmestavavad meie tavalisem sõnajalaliik kilpjalg. Palumetsade nimi on tulnud pohla ehk paluka järgi ja pohlalisi metsades liigub sest marju on.