Punaselg-õgija Lanius collurio
Punaselg-õgijad tegutsevad hõredamates puistutes, olgu need leht- okas- või segametsad, puisniidud, põõsastikud ehk metsastunud meresaared, aga samuti parkides või kalmistutel. Linnud ei tõmba enestele tähelepanu, sest häälitsevad vähe isegi pesitsemise aegu ja on seltsimatud. Pesitseda võis neid umbes kolmkümmend tuhat paari ja noorlinnud peaksid olema äsja lennuvõimelisteks saanud.
Punaselg-õgija kimalasega
Tagasihoidlikuma välimusega emalinnul puudub nn näomask. Seljasulestik on roostekarva, alapool tumedamate vöötidega valkjal sulestikul. Mõlema sugupoole nokk paistab röövlinnule kohane olevat, sest konksjal ülanokal on lisaks veel hambakesed. Pikemapoolse pika saba ots paistab ümarana.
Isalind on tükk maad silmapaistvam ja videos näete tegutsemas mõlemat sugupoolt.
Punaselg-õgijad on kenad linnukesed, keda suve keskel võime meie metsades ja põõsastikes kohata. Nad istuvad ümbritsevast taimestikust veidi kõrgemal, kust tehakse sööstlende püüdmaks mõni mööda lendav saakputukas
Saaki varitsetakse seal, kus võimalik rahulikult ümbrust jälgida kasvõi telefonitraadil. Vahel kontrollib lind rohus liikuvat rappelennul, sarnaselt suurematele kullilistele. Väikeste röövlindude pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri ja kaal ainult kolmekümne grammi ringis.
Keda punaselg-õgijad toiduks jahivad?
Eks ikka seda, keda looduses hetkel rohkem liigub, sest nende röövlindude saakloomad on pisikesed: mardikad, kimalased, mesilased, parmud, ritsikad ja nii ei ole punaselg-õgijad mesilate läheduses just soositud linnud.
Harvemini on märgatud selgroogsete jahti: pisinärilisi, värvulisi ja nende poegi, konni või sisalikke. Niisiis on toidusedel üpris lai.
Punaselg-õgijate vaatlused: LINK
