Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Verev kurereha

Verev kurereha        Geranium sanguineum

Kurerehadest peetakse kauneimaks suurte, umbes kolme sentimeetriste punakaslillade õrnade õitega verevat kurereha.

Õitsemisega alustasid taimed tänavu juuni teisel poolel, aga õitseaega jagub veel augustikuul. Taimed armastavad valgusrikast aga kuivemat kasvukohta. Taime tihe puhmik võib küündida poole meetrini. Tagasihoidlikult kaunid õied paiknevad üksikult lehekaenlast lähtuval varrel.

Kuid kauneid õisi saame näha ja korjata ainult Põhja- või Lääne-Eestis, aga on tavaline ka meie saartel ja laidudel, kuid ei kasva paraku mujal Eestis.

Pildistas LK team

Kõrvenõgesed

Kõrvenõges        Urtica dioica

Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.

Loodusest leiame kõrvenõgest lehtmetsadest. Tavalisemad kasvukohad asuvad siiski inimestele lähemal: teede veertel, põldude servaaladel, maal vanadel sõnnikuhunnikutel, tagahoovides…

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Omil jalul seisev tragi ja puhtal pesal sirguv hästi toidetud kotkapoeg

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Video salvestas LK team

Foto: Arne Ader, loodusemees.ee

Rebane Virumaa külateel

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Rebaste kasukas võib olla värvuselt päris erinev ja enamikel väikekiskjatest märkame tagakehal ohakat ehk pealiskarvade tipud jäävad valkjateks või kollakateks. 

Eestimaa Looduse Fondi seisukohta Rohetiigri maakasutuse teekaardi metsapeatükile 

Tekst on leitav: ELFi metsablogis.

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Poruni põlismets

Rohetiigri teekaart metsas õiget teed ei näita

Rohelisema maailmavaatega ettevõtjaid koondav Rohetiiger tutvustas jaanipühade eel avalikkusele oma neljandat valdkondlikku teekaarti - maakasutuse teekaarti. Koostajate sõnutsi aitab valminud dokument leida tasakaalu looduse kaitsmise ja majandamise vahel. Kui põllumajanduse, maavarade ja veestiku peatükkides on näha senistele Rohetiigri teekaartidele omast tasakaalu otsivat käekirja, siis metsanduse peatükk irdub sellest täielikult. Terviklikku ja kestlikku arenguteed otsivat käsitlust metsanduse peatükist paraku ei leia.