01.09 - 19.34   Moon phase and illumination +0.06%

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
27.06.2025

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pööripäev

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Räästapääsukesed ehitavad pesa

Räästapääsukesed ehitavad pesa

Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. 

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonika“ kroonikakirjutaja Balthasar Russow märgib 1578. aastal, et eestlaste komme oli pigem pööripäeva tuletegemisega leedopüha tähistada selle asemel, et Jaanipäeval kirikusse minna.

NB! jaanipäevaks varem valmiskuhjatud lõkkematerjalis võib peituda linnupesa!

EOÜ kutsub tähelepanule

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kivitäks

Kivitäks

Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.

Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole mõni lind või pisiloom oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

Kiskjate mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Rebane ja kiivitaja

Rebane ja kiivitaja

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Majandatavate rannaniitude pindala Eestis on võrreldes sajanditagusega oluliselt väiksem. Kuigi rannaniite on hakatud taastama, on paljude seal pesitsevate lindude arvukus jätkuvalt languses. Üheks põhjuseks on äärmiselt suur rüüstekoormus. Eesti rannaniitudel rüüstavad kiskjad kuni 90% kahlajate pesadest enne munade koorumist, mistõttu ei suuda populatsioonid end taastoota. Põhiliseks rüüstajaks on rebased.

Miks metssead saledad välja näevad?

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kult maanteel

Kult maanteel

 

Metssiga         Sus scrofa

 

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.