EOÜ annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Rebane ja kiivitaja

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Majandatavate rannaniitude pindala Eestis on võrreldes sajanditagusega oluliselt väiksem. Kuigi rannaniite on hakatud taastama, on paljude seal pesitsevate lindude arvukus jätkuvalt languses. Üheks põhjuseks on äärmiselt suur rüüstekoormus. Eesti rannaniitudel rüüstavad kiskjad kuni 90% kahlajate pesadest enne munade koorumist, mistõttu ei suuda populatsioonid end taastoota. Põhiliseks rüüstajaks on rebased.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kult maanteel

Metssiga         Sus scrofa

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Mets-kibuvits

Kibuvits        Rosa vosagiaca

Roosõieliste sugukonda kuuluvaid kibuvitsu kasvab meie looduses kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, lisaks mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Admiral

Admiral          Vanessa atalanta

Admirable on  rändurliblika nimi prantsuse keeles, aga võib olla on eesti keeles liik lihtsalt nimemoonutusena admiraliks jäänud, kuid sarnaselt kirjutatakse liblika nime ka soome ja inglise keeltes?

Liblikat kohtasin nädalavahetusel Põhja-Eestis, sest enne seda olid ilmad viludad, aga paar päeva olid puhunud lõunakaarte tuuled, kuid võib olla polnud meie teed lihtsalt ristunud.

Pesapildi saatis Lauri Nebel

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kuuseheki munakurnas kuus muna

Hall-kärbsenäpp        Muscicapa striata

Meie looduses arvukalt pesitsevad hall-kärbsenäpid on inimese suhtes usaldavad oma varjamatu eluviisiga. Ühtlaselt hallika seljasulestiku ning valkja alapoolega, rinda katavad tumedamad triibud. Sulestiku järgi pole sugupooltel võimalik vahet teha. Laululindudeks neid ka õieti pidada ei saa, vaid isaslind siristab natuke pesitsemise ajal.

Lauri pildistas mune kuu esimestel päevadel. Haudumisega alustas emaslind, keda isaslind sel ajal toitmas käib juba enne viimase muna munemist. Haudeaeg kestab mõni päev alla paari nädala.