Video salvestas Anna Krauz 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Hiireviu võõral pesal

Hiireviu       Buteo buteo

Hiireviude pesitsemist saime jälgida veebikaamera vahendusel 2015. aastal, kui hiireviu oli aasta linnuks. Tänavu võiks meil pesitseda kuni seitse tuhat hiireviude paari ja täiskurnas on hiirte hirmul kolm kuni neli muna. 

Video salvestas LK team

Mai keskpaigas sai Alutaguse karuvarjes käidud ja siia videosse kokku pandud need, keda seal sel ööl näha sai ja kuulda oli.

Varjesse jõudsime kella poole kuue paiku õhtupoolikul ja sellest alates on ajalises järjekorras nähtu kokku seatud. Õhtul kella poole üheteistkümnest kuni hommikul kella neljani vaatlemist ei toimund ja ka videos ei kajastu. 

Käijaid oli igati rohkelt ja kogu aeg toimus mingi tegevus ja nii kõik videojuppi ära ei mahtunud. 

Liigiliselt kuulsime ja nägime : metstilder, kaelustuvi, sinitihane, pasknäär, suitsupääsuke, rasvatihane, salutihane, põhjatihane, kägu, musträstas, linavästrik, laulurästas, metsvint, väike lehelind, sõtkas, aed-lepalind, laukhani, sinikael part, pruunkaru, kährikkoer ja metskurvits. 

Video salvestas ja pildistas Karl Ander Adami

Punarind laulmas

Punarind       Erithacus rubecula

Meisterlaulikuid punarindu kuuleme laulmas nii maal kui linnas (kauplustes kuuleme sageli helilindilt punarinna laulu, teadmata, kes laulab).

Loodusemehe pildipank ja Arne Ader, loodusemees.ee 

LOODUSEMEHE PILDIPANGA KÕIGE VANEM ÜLESVÕTE. Kõrvukrätsu pojad on jäädvustatud Otepää mail Aiaste külas 16. juunil 1978. Pildistatud slaidifilmile Orwochrom UT18, digitaliseeritud filmisänneriga CanoScan FS-4000US ja korrigeeritud moodsa tarkvaraga Topaz Photo AI. See fotojäädvustus on pakkunud vaatajatele silmarõõmu juba 47 aastat!

Juhtus nii, et veebiajalugu talletav ajamasin Wayback Machine ahvatles mind ajarännule möödunud sajandivahetusse — aega, mil sündis veebiandmebaasil põhinev Loodusemehe pildipank. 

Kuidas Loodusemehe pildipank on  aastate jooksul kasvanud?

Pildistas LK-team

Ojamõõl kasvukohal

Ojamõõl        Geum rivale

Ojamõõlad kasvavad lehtmetsades, niisketel niitudel, metsaservadel ja sageli allikate ümbruses. Ojamõõlu aetakse vahel segi varakevadiste karukelladega hoolimata sellest, et esimene eelistab niiskeid ja teine pigem kuivi või isegi liivaseid kasvukohti.