Hiireviu Buteo buteo
Kolmanda muna munes hiireviu emand pesasse kolmveerand kaheksaks. Nüüdseks on kolm muna pesa nagu möödunud aastal – saame näha kas kurn täis? Munemine toimus kolme päevaste vahedega: 6. 9 ja 12. skpl.
Videos näeme pesale saabuvat isaslindu Mihklit, vähemkogenud haudujat (seda videos hoomab), kuid kolmanda muna suhtes erilist üllatust ülesse ei näita.
Haudumise ajaks arvestatakse umbes 34 päeva.
Must-toonekurg Ciconia nigra
Veidi aega enne päikesetõusu Läti must-toonekure pesal. Täielik romantika - esimene muna pesas, ümberringi laulavad linnud ja uhked vanalinnud…
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Meenutuseks, et merikotkapaaril, Annal ja Ukul oli esimene muna pesas naistepäeval, teine 11.ning kolmas muna 14. märtsil. Haudumise aega rehkendatakse suurtel ning võimsatel lindudel 38 päeva, niisiis võiksime järgmise nädalala jooksul kooruvaid merikotkapoegi näha.
Video salvestas Ahto Täpsi
Lund on veel lisaks Alutagusele ka Haanjas. Aga viimaste päevade kevadsoe on Nigulas pannud õitsema ülased, Kagu-Eestis õitsevad pajud nii et mesilased käivad korjel ja laulab väike-lehelind, millal kõik see põhjarannikule jõuab, aga kuna meri oli jäävaba ei tohiks ajavahe väga suureks käriseda.
Harilik sarapuu Corylus avellana
Sarapuud on enamalt jaolt alusmetsas ja metsaveertes kasvavad põõsad, aga võivad sirguda viie meetri kõrguseks, vahel enamgi. Püstiselt kasvaval sarapuul on suur tüvede arv, mida katab sile ning hallikas koor.
Kanakull Accipiter gentilis
Arvukus on kanakullidel mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud, tänavu on pesitsejaid alla poole tuhande paari. Põhjuseid on muidugi erinevaid, aga intensiivset metsamajandamist kanakullid ei talu, nende elupaikadeks on alati peetud vanemaid ja suuremaid segametsa massiive. Viimastel aastatel tegutsevad üksikud isendid linnades ka Tallinnas. Sellest lubasid lähiajal kirjutada meie „röövlinnumehed“.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
