Pildistas LK team
Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.
Öösorr Caprimulgus europaeus
Üle Eesti levinud haudelind. Pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle kümne tuhande paari ja saabujaid võime sagedamini kohata maikuu alul.
Öösorrid eelistavad pesitsemiseks hõredamaid männikuid või männi enamusega segametsi, vahel ka võsastikke ja raiesmikke.
Linnud on öise eluviisiga ja neid kohatakse sagedamini metsateedel ning autotulede valgel, sest sel ajal jahitakse seal toiduks suuremaid putukaid. Öösorrid lendavad putukaid jahtides pärani avatud suuga ja seda tavaliselt hommiku- ja õhtuhämaruses umbes tunni või poolteise vältel.
Kas isaslinde on emaslindudest võimalik eristada?
On, isaslindudel on rohkem valgeid laike sulestikus. Valgeid laike võime isaslindudel märgata nii kurgualuse külgedel ja samuti tiibadel ning sabanurkadel.
Öösorride kehapikkus kõigub veerand meetri ringis, tiibade siruulatus jääb üle poole meetri ja kaal jääb lindudel alla saja grammi.
Öösorril munad pesas
Pildistatud sai hilist kurna, sest tavapäraselt algab pesitsemine maikuu lõpus, aga tänavune kevad oli jahe. Öösorrid ei ehita pesa: emaslind muneb kas otse maapinnale või metsavarisele, hõreda taimestiku vahele. Haudumise ajal tekkib siiski väheldane pesalohk. Mune hauduvad mõlemad vanalinnud ja seda umbes kaks ja pool nädalat.
Öölindude pojad kooruvad samuti öisel ajal, aga haudumst alustab emaslind koheselt peale esimese muna munemist ehk üldjuhul pojad ei kooru samal ööl.
Öösorride koorunud pojad on kaetud pruunikate udusulgedega ja nad kooruvad juba nägijatena. Vanalinnud toidavad poegi ka siis, kui viimased on lennuvõimestunud.
Päevasel ajal puuoksal pikuti puhkav öösorr jääb sageli tähelepandamatuks. Seda soodustab suht liikumatu olek ja kirju sulestiku värvus: pruuni, halli, valgekirju.
Inimesi öösorrid eriliselt ei pelga.
