Video

Pildistas ja video salvestas LK team

Valgejänes

Valgejäneseid kutsutakse ka metsajänesteks. Pikkjalad liiguvad ringi pigem metsades või soomaastikul ja elupaigana peavad sobivaks ka kuuse alusmetsa ja seda ka segametsades. 

Halljänes ehk põllujänes liigub meelsasti avamaastikel, toitudes nii põldudel, heinamaadel või metsaveertel, aga suuremates metsades halljäneseid me ei kohta. 

Video salvestas Gunnar Karindi 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põdralehm maiustamas

Põder          Alces alces

Pildistas ja video salvestas LK team

Pojad pesal

Hiireviu        Buteo buteo

Hiireviud on haugaslased ja meie looduses kõige arvukamad suured röövlinnud, sest pesitsejaid võib olla kuni kuus tuhat paari.

Pildistas LK team

Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Üle Eesti levinud haudelind. Pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle kümne tuhande paari ja saabujaid võime sagedamini kohata maikuu alul. 

Öösorrid eelistavad pesitsemiseks hõredamaid männikuid või männi enamusega segametsi, vahel ka võsastikke ja raiesmikke.

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Värvikas karmiinleevikese isalind

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas karmiinleevikese märkajas.

Karmiinleevike