Video

Videoklipi salvestas Made, LK foorumist

Üks, kaks, kolm, neli…

Pasknäär        Garrulus glandarius

Talilindude kaamera ees on kahel pasknääride paaril „pidu“.

Talilinnukaamera - pasknäär: LINK

Kuidas pasknäär omale nime sai ja kuidas linnu nimi ajas on vananenud?

Video salvestas Made, LK foorumist

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Oravadki toimetavad seal, kus toitulaud rikkalikum, aga tänavusel rikkalikul käbiaastal pole loomakestel muret. Kaamera ees käis üks isend ennast ainult vilksamisi näitamas, aga eile saime orava toimetamist vaadelda üle veerand tunni. Toidumaja ümbruses võib lumel kohata kolme orava tegevusjälgi ja ühe ööbimispaigaks on laheduses paiknev kuldnoka pesakast.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo pani kirja Maris Tuuling

Foto Arne Ader

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Aastaid tagasi varakevadel viis sõber mind oma lapsepõlvemaadele uitama soode ja metsade vahel asunud vanale külaasemele. See oli koht, kus ta oli noorukina käinud maadeavastusretkedel ja omaette olemist otsimas. Et fantaseerida ja unistada, et avastades minevikku ja teha ulmelisi tulevikuplaane. Oli vana võimsat metsa ja salguti nooremaid kuusikuid. Uhke, metsik ja põnev paik.

Illustreeriv osa LK-team

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie arvukaimate suur-kirjurähnide tasast kopsimist võime kuulda muidu vaikses talvises metsas või suuremates linnaparkides. Hooldatud majandusmetsad rähnidele elupaigaks ei sobi sest seal võib lihtsalt nälga jääda.

Umbes kuu aja pärast muututakse häälekamateks: tuleb konkurentidega maid jagada ja enda olemasolust teada anda, aga eks kõik oleneb talvest.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Fotod Arne Ader

Vähese lumega on metskitsel kindel võimalus jälitajate eest põgeneda

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Detsembrikuu lõpu sula ja kohatine vihmasadu on lumele jääkooriku tekitanud, mis metskitsede elu kergemaks ei muuda…

Metskitsede pealiskarva pikkus võib südatalvel olla umbes viie sentimeetrine. Kasukakarvad on nagu torukesed ja haprad, aga kehasoojuse säilitamiseks sobib „õõneskarv“ meie muutlikus kliimas hästi.