Merihumur Honkenya peploides
Merihumurid kasvavad liivarandadel mere poolt vaadates liiv-vareskaerte ees, sageli suurte padrikutena ja rannas jalutajal on neid suisa võimatu mitte märgata, aga taim kasvab ka kliburandadel.
Merihumur õitsemas. Foto: WikipediA
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Vesisulg ja soopihl
Nädala algus ja lõpupäevad olid normist (keskmine 1991-2020) soojemad, keskosa aga jahedam.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 14,0…19,8 °C piires, mis erines normist -3,3…2,1 kraadi võrra.
Pühapäeval (nädala kõige soojemal päeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,8 kraadini, samas kõige jahedamal päeval (neljapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur ainult 14,8 kraadini.
Vihma sadas kõigil nädalapäevadel, kuid sajuhulgad olid suhteliselt väikesed.
Pildistas LK team
Õitsev palderjan kasvukohal
Harilik palderjan Valeriana officinalis
Suvi on palderjanid õitsele meelitanud. Rohuteadlased on taime kasutanud mitu tuhat aastat ja kasutavad ka tänapäeval. Hariliku palderjani on varematel aegadel aedades ravimtaimena kasvatatud.
Kasvades meie looduses avatud ja päikeselistel kasvukohtadel nii niitudel kui puisniitudel, ojade kaldaaladel ja isegi soodes. Harilik palderjan on kuni meetri kõrguseks sirguv püsitaim, aga tema vars jääb seest õõnsaks.
Pildistas Peep Saluvee
Kui saabus möödunud kesknädalala kuivem periood, siis päike meelitas õisi külastama kõikvõimalikke putukaid ja liblikaid
Haavalumik Limenitis populi
Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve algus olid meil 1974, 1978, aga samuti 2017. aastatel ja selliste külmade ja vihmahoogudega ilmadega kannatab liblikasuvi.
Pildistas Kristel Vilbaste
Paganamaa kukeseenemets
Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Häid kukeseente kasvukohti otsime nii sega-, kui okasmetsade niiskest samblast või siis rohust. Esimese seene leidmisega tuleb veidi vaeva näha, aga järgmiste leidmisega läheb libedamalt. Kukeseente mükoriisa moodustub mitmete puuliikidega.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetab Marek Vahula
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
