Eestimaa Looduse Fondi seisukohta Rohetiigri maakasutuse teekaardi metsapeatükile 

Tekst on leitav: ELFi metsablogis.

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Poruni põlismets

Rohetiigri teekaart metsas õiget teed ei näita

Rohelisema maailmavaatega ettevõtjaid koondav Rohetiiger tutvustas jaanipühade eel avalikkusele oma neljandat valdkondlikku teekaarti - maakasutuse teekaarti. Koostajate sõnutsi aitab valminud dokument leida tasakaalu looduse kaitsmise ja majandamise vahel. Kui põllumajanduse, maavarade ja veestiku peatükkides on näha senistele Rohetiigri teekaartidele omast tasakaalu otsivat käekirja, siis metsanduse peatükk irdub sellest täielikult. Terviklikku ja kestlikku arenguteed otsivat käsitlust metsanduse peatükist paraku ei leia.

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Kurepoegadele on ilmad külmad ja kõledad, aga ega noored linnud teavad, et vaid mõned päevad on olnud väljakannatamatult palavad

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Pärn õitseb

Harilik pärn      Tilia cordata

Meie omamaiste puuliikide viimaseks õitsejaks on harilik pärn.

Looduslikult kasvavale harilikule pärnale lisaks kasutatakse linnahaljastuses umbes kümmekonda võõrliiki. Neil kõigil on ümarad või laimunajad liitlehed, enam-vähem südaja kujuga ja saagja servaga. Istutatud võõrliikidest linnapärnad juba õitsevad. 

Harilik pärn alles alustab. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik tiiba meenutav kandeleht ja kollakasrohelised või -valged õied kännastes, mida Te Arne fotol kenasti näete.  

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Rukkililled

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja tuuline. Suurimaks maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas reedel 17,9 m/s. Tuule kiirus ulatus iiliti üle 12 m/s neljal päeval. 

Nurmnelgid

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12,7…21,0 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991-2020) -4,0…4,4 kraadi võrra. 

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema looduse märkamise videovõistlusel. See on võimalus innustada ennast, sõpru ja lähedasi viibima rohkem looduses, pöörates tähelepanu oma looduslikule elukeskkonnale ja jäädvustades nähtut lühivideotena. 

Võistlus kestab kuni 30. septembrini 2025 ja arvestust peetakse kahes vanuseklassis: kuni 16-aastased noored (kaasa arvatud) ja vanemad osalejad.

Video peab olema tehtud Eesti loodusest ja eelkõige meie looduslikest liikidest (koduloomavideod üldjuhul ei sobi). Videot tehes tuleb järgida üldist head tava hoida loodust ja liike ning neid võimalikult vähe häirida.