Pildistas Peep Saluvee
Kui saabus möödunud kesknädalala kuivem periood, siis päike meelitas õisi külastama kõikvõimalikke putukaid ja liblikaid
Haavalumik Limenitis populi
Sarnaselt külmavõitu kevaded ja suve algus olid meil 1974, 1978, aga samuti 2017. aastatel ja selliste külmade ja vihmahoogudega ilmadega kannatab liblikasuvi.
Pikalt jahedad ilmad on suurele osale liblikatest, kes arenesid tänavu nuku või röövikuna ja peaksid praegusel ajal valmikutena ringi lendama, hukutavalt mõjunud. Loodame siiski, et ilmade paranedes populatsiooni tihedus suureneb.
Haavalumikud kuuluvad meie suurimate päevaliblikate hulka, aga mitte kõige suuremad. Mõõtmise tulem oleneb muidugi isendite mõõtudest ja võib tekitada palju vaidlusi.
Haavalumikute mustjaspruuni ja tumehalli põhivärvusega tiibadel võib siruulatus küündida kuni kaheksa sentimeetrini ja tiibade servi ilmestab sinakas serv ja oranžikad kaared.
Värvikaid alatiibu näeme Peebu ülesvõttelt. Mõnedele lihtsalt on värviküllust prii pärast jagatud.
Kuid värvikad liblikad tegutsevad sagedamini metsamaastikus ja enamalt jaolt puude latvade kõrgusel. Haabadega seostatakse lumikuid seetõttu, et haabadel toituvad haavalumiku röövikud.
Vaadelda ja pildistada annab haavalumikuid maapinnal, kuhu liblikad laskuvad veeloikude veerde kas jooma või pinnaselt mineraalaineid hankima.
