Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Laanepüüst kirjutasid Peep Veedla ja Liis Keerberg

Pildi joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Laanepüü

Laanepüüd, meie kõige väiksemad kanalised, hakkavad kevadiseks pesitsuseks valmistuma juba sügisel. Just siis leiavad nad endale järgnevaks aastaks paarilise ning jaotavad territooriume. Sabad lehvikuna laiali, jooksevad laanepüükuked siristades üksteise järel ja tõestavad oma vägevust. Ise ei ole nad tuvistki suuremad, üksnes jässakama kehaga.

10.–15. juuni 2022

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendub meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festivalil avastame elurikkust enda ümber, uurime, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada, toimub traditsiooniline fotokonkurss ning loodusvaatluste maraton, lisaks palju põnevaid sündmuseid üle Eesti.

Video LK-team

Täna kell 13.30 Harjumaal

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus   

Mais – juunis sünnivad metskitsedel talled ja neid võib olla ühest kuni kolmeni, kelle sünnikaal võib olla 800 grammi, aga ka üle kahe korra rohkem.

Mõned korrad ööpäevas käib kits talle(sid) imetamas.

Loodus on asjad nii korraldanud, et tallel puudub lõhn ja nii ei ole kiskjatel võimalik haistmise abil tallesid leida.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Piret Eensoo

Rästas pesal

Metsaomanikud lasevad enamikes metsades lindudel rahus pesitseda

Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.

Eelmisel aastal samal ajal oli meile laekunud kokku 206 lindude pesitsusaegse häirimisega seotud teadet – neist 117 puudutasid metsaraieid, millest oli toona peatatud 36.

Ööülikooli Raamatukogu

Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üks suurim mõjutaja on olnud Fred Jüssi. Ta on põhjalik – haruldane linnuke meie pealiskaudsuse ajastul. Ta on võtnud aega elu märkamiseks ja süvenemiseks. Fred on vaatleja, ta on vahendaja, kes looduse ja kultuuri ristteel seistes on aidanud meil näha maailma ilu. Ja elu on mõnus, kui saad vahepeal visata pikali ja vaadelda rändavaid pilvi.

Need väärtused, mida Fred Jüssi endas kannab, on aja jooksul muutunud aina olulisemateks. Või on ta oma tundlike antennidega muust maailmast alati sammuke ees olnud? Paljud tema varem välja öeldud mõtted on tõeliselt tähendusrikkaks küpsenud just meie ajas.