Kirjutas ja Kuku raadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader, Urmas Tartes

Jääpurikad ( www.loodusemees.ee )

Kui teised proovivad ikka ilma ette ennustada, siis vähemalt detsembris püüan mina aastale tagasi vaadata. Aastat varjutasid kõige pisemate olendite tihedam vaatlus, viirused kippusid inimesi tubadesse sulgema, kuid senisest enam käidi ka matkaradadel ja arendati potipõllundust. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

Leethiir sööb naati

 Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

Foto Arne Ader

Salutihane         Parus palustris

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Rekord nr. 234      Eesti sügavaim puurauk 

Puurauk on sügavusega 815 meetrit ja asub Kärdla kraatris.

Kärdla kraatri lühike uurimislugu: LINK

Osmussaare pank ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 235         Sügavaim koht meres.

Eesti territoriaalvete sügavaim koht jääb Osmussaarest põhja poole. Sügavust 140 meetrit.

Video salvestas Kalle Pihelgas

Täna me ei tutvusta kopratammil liikuvaid loomi nende ilmumise järjekorras ja vaatajale jääb loomade äratundmine oma teha.

Kährikkoer ehk kährik      Nyctereutes procyonoides

Kährikupaarid tegutsevad koos aasta ringi, senikaua kuni elupäevi jätkub.

Selline niiske metsaala sobib tänu vooluvee olemasolule kährikutele hästi ja  kodupiirkonnaks piisab neile umbes 100ha suurusest alast. Talve saabudes heidab kährikupaar koos põõnama.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmised Sova ja Bea, Lk foorumist

Foto Arne Ader

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.