Pildistas ja video salvestas LK team
Metskurvits
Metskurvits ehk nepp Scolopax rusticola
Metskurvitsad pesitsesid tänavu varakevadel alates aprillikuu teisest poolest, aga pesitsevad mitmetel põhjustel ka suvel teistkordselt (juunis-juulis). Sellest tuleneb ka metskurvitate isalindude pikk mängulennu aeg, mis peale päikeseloojangut suve keskpaigani kostuda võib. Kuid nepiisandad poegade hooldamisest osa ei võta, neid kasvatab emaslind üksinda.
Metskurvitsate arvukuse langus on meil kestnud juba aastakümneid, kuid seda pigem elupaikade hävimise ja kliimamuutuste mõjul. Tänavu võis meil pesitseda kuni kolmkümmend tuhat metskurvitsa emaslindu.
Elupaikadena eelistavad metskurvitsad niiskeid ja tiheda alustaimestikuga kuuse-segametsi.
Väga hea kaitsevärvusega kurvitsalist on looduses lihtne märgata varakevadiste õhtute mängulennul. Tuleb lihtsalt minna sobivasse kohta: kuskile metsa või oja servale ja oodata mängulendu päikese loojangu aegu. Ka varastel hommikutundidel võib seda näha.
Kuid mängulennud ei ole metskurvitsatel harvad ka veel jaanipäeva paiku. Samuti võime märgata lindu äkitselt rohustikust lendu tõusmas ja puude vahele kadumas, kui oleme metskurvitsa elupaigale liialt lähedale sattunud. Harvemini võime näha metskurvitsat poriloigu serval nokitsemas.
Selle linnuga juhtusin vastamisi välitööde käigus, kui olin kõrge rohu sees väljumas metsasihile, kus nepp (metskurvitsa teine nimi) mulle juba otsa vaatas. Video salvestamise ajal võis vahemaad meie vahel olla vast poolteist meetrit.
Metskurvitsate sulestik jätab pruunikirju mulje, hoolimata sellest, et sulestikus kasvab ka arvukalt teise värvusega sulgi, aga maapinnal tagab selline sulestik igal juhul väga hea maskeeringu.
Kaaluvad metskurvitsad kolmesaja grammi ringis. Linnu silmad asetsevad pea külgedel ja see tagab ümbruse hea jälgimise. Putuktoiduliste metskurvitsate äärmiselt tundliku noka pikkus on viis sentimeetrit.
