Foto Arne Ader
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Lindude toidulaua tagune metsatukk on väike, kruusateeni vast poolsada meetrit. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt on lageraie üle käinud. Tundub, et oraval, keda me varem pole talilinnu kaamera juures näinud on tulnud kolida väikesemasse metsatukka.
Talv saab astronoomilise alguse kell 12.02. Meie läänepoolsetel suursaartel ja Põhja-Eesti rannikualadel näeme vihmast ning sügismärga aastaaja muutust. Kesk-Eestist lõuna poole võib väheste soojakraadidega lörtsisajust ilma oodata.
Päeva pikkust Põhja-Eestis ainult mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnike hämarikuaega nii hommikul, kui õhtul, seega jääb öö pikkuseks pea kuusteist tundi. Lõuna-Eesti päev on pea veerand tunni jagu pikem.
Väikeseks lohutuseks, et uue aasta esimene päev on juba viie minuti võrra pikem…
Keskkonnaamet annab teada
Rahvusparkide noored looduskaitsjad hakkavad edendama igaühe looduskaitset
Keskkonnaameti noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger kasvandikud asutasid MTÜ Eesti Rahvusparkide Noorte Looduskaitsjate Selts. Uue ühenduse eesmärk on praktilise looduskaitse edendamine ja noorte hääle kuuldavaks tegemine keskkonnateemadel.
Kaardil on näha, et UTM vaatlusruutudes Türi linnas ristuvad neli ruutu ning näiteks metsnugise vaatlused puuduvad kõigis neljas (esiletõstetud sinise äärega ruudus paistab "T" täht Türi linna nimest).
Novembri lõpus sai Türi põhikoolile valitud vaatlusteks selline metsatukk, milles Eesti imetajate levikuatlase jaoks oleks kõige suurema kasu. Õnneks ristuvad Türi linnas lausa nelja UTM vaatlusruudu piirid, nii et valida sai lausa nelja ala vahel. Sobiv metsatukk leidus siiski vaid kahes ja lähemalt uurides tundus parim valik olevat ruut number MF01, kus mitmed üpris levinud imetajate vaatlused puuduvad.
Kohe esimese nädalaga tuligi kaamera ette metsnugis. Video ise pole väga huvitav, nugis näitab end ainult korraks, aga laste rajakaamera vaatluste abiga saame nüüd ühe valge ruudu igatahes kenasti roheliseks värvida.
Hallivatimees rändas aastaga Saksamaa ja Poola piirides üle 10 000 km.
Foto pärineb Saksa uudistelehelt moz.de.
Sisuliselt iga hallivatimehe ja hallivatinaise elus tuleb ette perioode, mil tuleb rännata. Oma sünnikarjast tuleb lahkuda noortel huntidel, kes soovivad ise järglasi saada ning peavad selleks partneri ja territooriumi leidma. Selline iseseisvumisrännak võetakse tavaliselt ette elu teisel talvel. Mõni leiab uue elupaiga kodukarja territooriumile üsna lähedal, teine aga otsustab sootuks tõsisema rännaku ette võtta.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
