Jälgi pildistas LK-team

Suure kuldi jäljed

Metssiga       Sus scrofa

Metssigade arvukus meie metsades hakkab tasapisi taastuma SAK-i aegsest madalseisust.

Metsigadel on kätte jõudnud aasta tähtsündmus – jooksuaeg, kui pannakse alus uuele põlvkonnale.

Pildistas LK-team

Valgejänese rahulik „lonkimine“

Valgejänes        Lepus timidus

Valgejänesed elutsevad kuuse alusmetsaga metsades (talvel ka soodes) ja Lääne maakondades kadastikes. Kui halljäneseid märkame liikumas avamaastikel ja põldudel, siis valgejänesed on meie looduses metsaelanikud.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Sanglepalodu ( www.loodusemees.ee)

Rekord nr. 372        Vanim must lepp

Sanglepp ehk must lepp       Alnus glutinosa  

Musta lepa eluiga jääb meil tavaliselt 100-130 eluaasta vahemikku.

Rekordpuu vanuseks võiks hinnata 150 aastat. Sanglepp kasvab Lääne-Virumaal Haljala vallas Sagadi mõisa alleel.

Sanglepp – lodumetsade valitseja: LINK

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Pasknäär ( www.loodusemees.ee )

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.