Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXVIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Metskitsede söödasõim

Metskitsede söödasõim ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 375        Küttimisrekordid - metskits

 

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

 

Kõige rohkem metskitsi kütiti 2007. aastal, kui kokku lasti 19643 isendit ja loendati samal aastal 65000 isendit. Näiteks: 1975. aastal loendati 59353 isendit ja kütiti 16390 isendit.

              1974 aastal loendati 60129 isendit ja kütiti 13698 isendit.

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kaks aastat hiljem. 9. osa

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

9. osa

Kui te veel mäletate, siis neppide rändeloo 8. osa lõpetasime lubadusega jälgida vana isase metskurvitsa koodnimega REGULUS põgenemist arktilise õhu kiire sissetungi eest Skandinaaviasse.

Nii nagu teada, oli REGULUS meie metskurvitsatest viimane, kes talvekülma trotsides veel ka detsembri algul enda kodupaiga metsades aega veetis. Ometi ei pidanud ka tema vastu ning kui öised temperatuurid langesid juba -10 kraadini, võttis ka REGULUS ette retke talvitusalade suunas.

Pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

VIDEO: kaljukotkas pööripäeval 21. 12. 2021

Video LK-team

Foto Arne Ader

Kaljukotkas Alutagusel

 

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

 

Kaljukotkaste vanalinnud on ühtlaselt tumepruunid, kuldkollase peaga. Lennupildis liueldes hoiavad kotkad tiibu V-kujuliselt. Noorlinnud paistavad ka eemalt vaadates heledama sulestikuga ja tunnuslike suurte valgete laikudega tiibadel ja sabatüvikul.

Kaljukotkas

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.