MTÜ Loodusajakiri kutsub osalema

Eelmise aasta fotovõistlusel eriauhinna saanud Remo Savisaare foto rabapistrikust

Täna algas ajakirja Eesti Loodus 23. fotovõistlus. See on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, aasta orhidee, looduse maastike ja mustrite jt kategooriates.

Kõik võistlusele saadetud fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Uhked hüpped ja tiivaharjutused, aga lendu pole veel keegi läinud

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Karula must-toonekurgede pesapojad said täna omale LK foorumi liikmete poolt nimed sest kuidas kasupoeg ainult nime kannab?

Niisiis Boonus (jalanumbriga 7184).

Pesapoegade nimed lähtuvad jalanumbrist: Voog (718V), Waba (718W) ja Iks (718X).

Vanalinnud Karl ja Kaia on kurepoegi peale vihmast päeva korralikult toitnud.

Pildistas Kristel Vilbaste

Käguvaablane

Käguvaablased ehk käguvamplane          Ichneumonidae            

Meil elutsevad käguvaablased on kõik parasitoidid. Valmikud märkame toituvad nektarist, aga oma munad munetakse peremeeslooma keha pinnale vahel koguni kehasse. Peremeesloomadeks on teiste putukate vastsed või nukud, aga peremeesloomad elutsevad ju sügaval taimekudedes. 

Fotod Arne Ader

Tumepunane neiuvaip ( www.loodusemees.ee )

Tumepunane neiuvaip         Epipactis atrorubens

Südasuviste õitsejate hulka kuuluv orhidee eelistab suisa kuivi kasvukohti, olles lisaks veel lubjalemb ja kõik eelnimetatu teeb meie neiuvaibad kasvukohtade nappuse tõttu veidi haruldasteks. Arvukamalt leiamegi neiuvaipade kasvukohti meie saartelt või Lääne- ja Loode-Eestist.

Linnuvaatleja

Praegused keskkonnamuutused on inimese tõttu ilmselt kiireimad, mida loomad Maal kogenud on, ning on seetõttu suure surve all. Kohanema peab uudsete oludega ka linnades, kus on vähe ruumi, killustunud elupaigad, palju tehisstruktuure, saaste ja inimesed. Senised lindude ja imetajate uuringud kinnitavad, et linnas on isendid julgemad, uudishimulikumad või agressiivsemad võrreldes vabas looduses elavate liigikaaslastega. Seni ei ole aga teatud, kas käitumise muutusest on ka kasu. Kas linnas teisiti käituvatel isenditel on rohkem järglasi ja nende ellujäämus kõrgem? Jah-vastused mõlemale küsimusele lubaksid väita, et käitumise muutus ongi kohastumus linnaeluks.