Illustreeriv materjal LK-team

Eilne augustiöö

Äike on võimas vaatepilt, aga ohtlik on just välk.

Milline on äikesepilve kooslus?

Äikesepilve alumine osa on elektriliselt negatiivse laenguga koosnedes vihmapiiskadest. Kõrge äikesepilve ülaosas leidub jääkristalle ja need on positiivse elektrilise laenguga. Seega tekib välk erinevate elektriliste lahenduste vahel: kas pilve see, pilve ja õhu või pilve ning maapinna vahel, aga samuti äikesepilvede vahel. Äikest saadavad nii välk, kui müristamine, tihti kaasnevad tormituuled ja paduvihm, harvemini rahe, vesipüks või tromb.  

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Maria Rätsep

Süstjas võtmehein         Botrychium lanceolatum

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Eesti liigikaitse hetkeseis: iga viies liik vajab kaitset

Osale konverentsil otseülekande kaudu: https://www.youtube.com/watch?v=Ba3FCSYII1w

25. august 2022

09.30–10.00 Saabumine, hommikukohv

Sessioon „Andmed ja liikide seisundi hindamine“
Kõnejuht: Tiiu Kull, Eesti Maaülikool

10.00–10.20 Keskkonnaproovidest pärineva DNA mõju Eesti liikide seisundi hindamisele
Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool 

10.20–10.40 Loodusteaduslike kogude võimalused elurikkuse uurimises ja kaitses
Lennart Lennuk, Eesti Loodusmuuseum 

Ilmus EOÜ teadusajakiri Hirundo

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.

Riho Marja, Jaanus Elts ja Liis Keerberg uurisid 2020. ja 2021. aastal viie rukkiräägu elupaigakasutust Ida-Eesti põllumajandusmaastikes GPS-saatjate asukohapunktide alusel. Kogutud andmete alusel tehti indiviidipõhine analüüs. Ilmnes, et räägud kasutasid erinevaid elupaiku ja vahetasid neid tihti, seda nii öösel kui päeval.

Riho Marja ja Jaanus Elts annavad oma artiklis ülevaate metskurvitsa saabumisaja muutustest Eestisse viimase saja aasta vältel. Lisaks uurisid nad, kuidas kliimatunnused mõjutavad metskurvitsate esimeste isendite saabumist.