Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Parimaks tervist tugevdavaks parkmetsaks koosseisu poolest on aga väheste arukaskedega männikud.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Merisk ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 561     Vanim taasleitud rõngastatud merisk

Merisk        Haematopus ostralegus

Lind rõngastati 8. juunil 1979. aastal Pärnumaal Kihnu laiul ja taasleiti 29. juunil 1996. aastal samuti Kihnu laiult. Meriski vanuseks jäi 17 aastat ja 21 päeva. Väiksema linnu kohta päris kõrge eluiga.

Foto Arne Ader

Liiklusmärk "Konnad teel" ( www.loodusemees.ee )

Kaja Kübar andis teada, et Kilingi-Nõmmel Talil on massiline konnade kevadränne sobiva ilma tõttu alanud. Rände ajal sattuvad kahepaiksed sõiduteedele. Võimalusel tuleks olla tähelepanelik maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuht - sõida konni säästvalt ja vähendada kiirust. Rändeks sobivate ilmade korral kestab konnade massränne kuni viis ööd, aga ilmade külmenedes rändeaeg muidugi pikeneb.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kassikakk        Bubo bubo

Videos vilksab hetkeks emaslinnu poolt munetud muna. Kakumunad ongi suuruse poolest pigem väikesed ja silmnähtavalt ümmargused.

Pesitsemisele on hea algus tehtud.

EOÜ annab teada

Fotod Arne Ader

Hiireviu ( www.loodusemees.ee )
 

Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.

Juba kümnendat aastat läbi viidud talvine röövlindude loendus toimus 34 seirealal kogupindalaga 1885 km2, millest ava-kultuurmaastikku oli 590 km2. Linnuvaatlejad kohtasid kokku 118 röövlindu kümnest liigist, lisaks loendati 49 hallõgijat.