Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Teeme pesakastid korda!

Suvise aialinnupäeviku kümnenda hooaja esimene vaatluskuu on lõppemas ning rohkem kui 300 aias on tehtud ligikaudu 4500 loodusvaatlust.

Kui märtsi algul hoidis kõle ilm ja paks lumi kevadrändureid meilt eemal, siis esimese soojalainega saabus kümneid uusi liike linde, lume alt sulasid välja lumikellukesed ning esimesed päevaliblikad sirutasid tiibu.

Parkmetsade uuendamine

Artiklisarja koostab ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Looduslikult langesid metsapargi puistust välja saared. Puurinde all on piisavalt noori puid, mis aastatega uue kõrge puistu moodustavad. Jalakad, vahtrad ja toomingad moodustavad uue puurinde

Vana metsa koosseisuga okas- või laialehised puistud ei pruugi mõnes kasvukohas enam järgmises põlvkonnas jätkuda või on uue põlvkonna teke ja kasv aeglane, kui uuenemistingimused pole sobivad. Parkmetsade vanades puistutes või nende vahetus naabruses peaks tekkima järelkasvu, et meeldiva koosseisuga vana metsapõlvkond geneetiliselt jätkuks, see tekitab parkmetsa külastajates positiivset meeleolu.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tuttvardid

Tuttvardid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 564     Vanim taasleitud rõngastatud tuttvart

 

Tuttvart        Aythya fuligula

 

Lind rõngastati 20. juunil 1990. aastal Pärnumaal Sorgu lahel ja taasleiti 3. juulil 2006. aastal Pärnumaal samal lahel kus rõngastati. Linnu vanuseks jäi 16 aastat ja 13 päeva. Arvukatele vaenlastele vaatamata saavutas tuttvart kõrge eluea.

 

Ilmus Karula rahvuspargi infoleht Tarupettäi

Tutvustab Helen Kivisild

Ilmunud on kevadine Tarupettäi järjekorranumbriga 77. Infolehte saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehelt: LINK

Karula rahvuspargil täitub sel aastal 30. tegutsemisaasta. Juubeli puhul meenutatakse leheveergudel aega, kui 1993. aastal rahvuspark alles loodi. Samuti arutletakse, mis on muutunud selle aja jooksul looduskaitses ja Karulas ning seatakse pilk tulevikku. Lehest saab lugeda ka muutunud toetustest, avatud suitsusaunade aastast, matkast 20 Karula kõrgemale tipule ning palju muud.

Selle lehe teemad:

• 30 aastat Karula rahvusparki

• Pärandniidu toetusest

• Natura 2000 sihtkaitsevööndi toetus

• RMK külastuskorraldus ja loodushoiutööd

Kuidas suurvesi soomaalasele paistab

Kirja pani Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anneli Albert

Üleujutus Soomaal

Vesi hakkas Soomaa jõgedes tõusma umbes kaks nädalat tagasi. Veetaseme kõrgseis saabus mõne päeva eest ning nüüd on veetase taas langemas. Lumi on sulanud ja sademeidki pole mõnda aega olnud, ööd on taas külmakraadidega ja nõnda hakkab vesi alanema.

Viienda aastaajana tuntud periood toob Soomaale uudistajad lähedalt ja kaugelt. See on aeg, mil turismiettevõtjad – nemadki tulevad lähemalt ja kaugemalt – inimesi vee peal sõidutavad ja ajakirjanduse tähelepanu pälvivad. Kohalike jaoks on suurveel mitu tähendust: ühelt poolt põnev ja oodatud, teisalt ka veidi muret tekitav.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.