Pildistas LK team
Kõrvenõgesed
Kõrvenõges Urtica dioica
Kõrvenõgesed on tuntud taimed, sest kõrvetavad ja kasvavad kogumitena ehk kõikjal, kus vähegi viljakamat pinnast, kuid vahel märkame kõrvenõgeste puhmast sirgumas kivimüüritise pragudest.
Loodusest leiame kõrvenõgest lehtmetsadest. Tavalisemad kasvukohad asuvad siiski inimestele lähemal: teede veertel, põldude servaaladel, maal vanadel sõnnikuhunnikutel, tagahoovides…
Sobivates tingimustes kasvama läinud kõrvenõges levib oma rohkete kollaste risoomidega, mis puituvad, kuid kasvatavad palju külgharusid, millest sirguvad juba uued taimed. Nõnda võib kõrvenõgesest saada kiiresti leviv ja raskelt tõrjutav umbrohi.
Kõrvenõgese leht
Kõrvenõgese lehed võivad olla erinevad: kas kitsalt munajad, südajad või ümardunud lehealuse ja terava tipuga, aga ikka saagja leheservaga.
Taim võib kasvada kuni meetri kõrguseks ja vars on püstine, neljakandiline ning tavaliselt ei harune. Vars võib värvuselt olla nii roheline kui pruunikas, harva ka lillakat tooni. Kõrvekarvasid leiame just taime varrelt, mis on segamini lihtkarvadega.
Kui me lähemalt taime uurime näiteks luubiga, siis näeme lähemalt, et nii karvastel lehtedel kui taime varrel on veidi pikemaid, paksemaid ja jäigemaid karvu – kõrvekarvu, mille tipus märkame nuputaolist moodustist. Kõrvekarva juurel peitub vedelikumahuti ja kui karva habras tipp puudutusel murdub ning tekitab nahale imeväikese haavandi, imbub haava piisake ainet, mis sisaldab sipelghapet, histamiini, atstüülkoliini ning sellest ka päris pikaajaline sügelus, mis tundlikuma nahaga inimestele võib kublad põhjustada.
Nii kaitsevad kõrvekarvad taime rohusööjate eest, kuid karvased päevapaabusilma ja koerliblikaliste röövikud on suutelised kõrvekarvu vältima ja toituvad kõrvenõgeste lehtedest. Kui liblikaröövikuid on palju, võivad nõgesed raagu jääda.
Õitsev kõrvenõges
Kõrvenõgeste õitseaeg kestab veel augusti alul. Õisikutes paiknevad pisikesed õied on pisikesed ja rohelised, pöörisjates õisikutes. Emasõisikud muutuvad hiljem rippuvateks, millest saab sügise poole munajas, pähklikese moodi vili.
Kõrvenõges on kahekojaline taim, mis tähendab, et isastaimede õites on ainult tolmukad ja emastaimede õites emakad.
Kõrvenõgese tihnik
Kõrvenõgesed on tuntud ravim- või maagilise toimega taimena.
Toidunautijad saavad kõrvenõgest kasutada juba varakevadises salatis ja hinnanguliselt on see võrdväärne spinatiga või siis kõrge väärtusega loomasöödana.
Pikakiulistest vartest toodetakse trenditeadlikele hinnalt kallist, veidi siidiläikelist kangast.
