Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kogu perekond pildil

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla

Noor merikotkas sai täna kuue nädala vanuseks. Öiseks tuleb üks vanalindudest pesapuule ja jääb kõrvaloksale, sest ilmad on soojad ning kotkapoeg katmiseks päris suur.

Vanalinnud toidavad ikka veel silmatera, kuigi viimane saab juba iseseisvalt päris hästi hakkama.

Veebikaamera kuvatõmmised Askja ja Liz , LK foorumist

Väiksem kakupoeg pesaalusel ja vanim maapinnal puu jalamil

Kassikakk        Bubo bubo

Urmas Sellis annab teada, et kõik kolm kakupoega on rõngastatud ja ühele jalga kinnitatud väike saatja, et umbes paari nädala pärast varustada noorlind GPS seadmega. Hetkel kaaluvad vanemad suuruselt sarnased kakupojad veidi üle kahe kilo, aga pisem kaalub teistest veidi vähem.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Kanakulli pesa ( www.loodusemees.ee )

Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei ole.

Pesitsusrahu kontrollid algasid 15. aprillil ja kestavad 30. juunini. Pesitsusrahust kinni pidamise tagamiseks on tänavu tehtud pea 200 kontrollreidi, mille käigus on kontrollitud ligi 2 tuhandet maaüksust.

Vanades linnurikastes metsades on selle aja jooksul avastatud ja peatatud 13, hõredama linnustikuga metsades pärast pesitsuse tuvastamist veel 17 raiet.

Looduskaitsealadel ei ole avastatud ühtki raiet.

Foto Arne Ader ( www.loodusemees.ee )

Tänasest alates 14. juunist algas üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ja turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine.

„Kuna kevad on olnud väga kuiv ja sel nädalal saabub selle suve esimene kuumalaine on loodus muutunud äärmiselt tuleohtlikuks. Selleks, et ulatuslikke maastikupõlenguid vältida, kehtestataksegi tuleohtlik aeg, mis seab looduses toimetamisele piiranguid,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.

Foto Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud paistavad silma oma kena õitepärjaga. Südamikus näeme tillukesi õisi, kuid kännast ümbritsevad suured äärisõied, aga need äärisõied lodjapuul ei vilju, sest toimivad ainult putukate ligimeelitajatena, olles steriilsed.

Kuigi lodjapuu kannab puu nimetust, on pigem tegu kuni nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga. Lodjapuude kasvukohad jäävad niiskematele ja viljakamatele kasvukohtadele ehk alusmetsataimena jõgede-, ojade-, kraavide kaldaalale või ka madalsoodesse.