Pildistas ja videod salvestas LK team
Laanepüü noorlind kolme nädala eest
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüde elualadeks on päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmetsas tihedam kuusekasv.
Meil võis tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari. Laanepüüd on maaspesitsejad, harva kui pesitsetakse mõnes suurema linnu mahajäetud pesas. Kanalistele omaselt võib emaslind pesal haududa kuni viitteist muna ja aega kulub selleks kolm kuni neli nädalat.
Koorunud pojad lahkuvad koos emaslinnuga pesalt, kuid saavutavad arvestatava lennuvõime alles kolme nädala möödudes.
Retkel Tarumaal Varessaarel lendasid pisikesed laanepüü hakatised samblast erinevatele puudele ja okstele ning tundub justkui oleksid linnupojad kadunud, vaata nii palju kui tahad. Kuid ajapikku siiski mõne leiad vaikselt kusagil istumas - nii seegi kord.
Laanepüü noorlind põõsastikus
Nädala möödudes peavad laanepüü noorlinnud juba ilma emaslinnu abita iseseisvat elu alustama ja see aeg ongi kätte jõudnud osades pesakondades.
Toiduks tarvitavad laanepüüd taimede seemneid, peatselt valmivad metsades marjad, aga seni otsitakse kõikvõimalikke selgrootuid.
Tänaseks on laanepüüd noorlindudeks sirgunud, aga metsa võib veel kohata päris pisikeste tibudega liikuvaid laanepüüde kanu.
Kuidas on lood laanepüüde elupaikadega?
Laanepüüde pesametsadeks valivad kanad ka maaparandusega ära rikutud alad, kus hõreda soopuistu asemele on kasvanud kõdusoometsad ja see on hea.
Pesitsustingimusi halvendavad lageraied ja nende alade suurenemine. Halvasti mõjub samuti nii puistu raieringi lühem aeg, kui okaspuude monokultuuride rajamine.
Kahju, et ei tehta enam valikraideid, mis metsades elurikkust säästsid.
