Põder Alces alces
Meie looduse kogukam loom, aga emasloomade nudipäisus on meie looduses elutsevatele hirvlastele iseloomulik. Põtrade pea on pikk ja kitsas, mida ilmestab pikk ülamokk ning seetõttu näib loomade nina olevat kongus. Põdralehma lõuahabe (karvadega kaetud nahavolt) jääb pulli omast lühemaks. Kõrvad on põtradel suured ja liikuvad.
Põtradel on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha ning kuni viie sentimeetrine sabajupp, millega verd imevaid mutukaid peletada ei anna ja ega me seda looduses ei märkagi. Täiskasvanud lehmade kehakaal jääb keskmiselt veidi alla kolmesaja kilo ja on pullidel umbes sada kilo suurem.
Põtrade kuulmine ja haistmine on head, aga nägemine keskpärane, sarnaselt teiste metsaelanikega.
Põdrapull
Noores eas kannavad pullmullikad piiksarvi, aga kolmandal eluaastal kannab pullihakatis kaheharulisi sarvi ja vanuse edenedes kasvab sarveharusid lisaks. Kuid sarveharude arv ja pulli vanus ei ole omavahel seotud ning sarveharude arv sõltub nii geenidest, vanusest, toidu kättesaadavusest kui paljudest teistest keskkonna tingimustest.
Pullidel hakkasid sarved sirguma aprillikuus ja omandavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Praegusel ajal näeme veel sametise sarvenahaga pulle, aga augustkuuks, kui põtradel algab pulmlemine, hõõrutakse sarvenahk vastu puid maha.
Põdrad toituvad suvisel ajal rohttaimedest, puude lehtedest ja okstest, samblikest, aga ka seentest ning täiskasvanud põtrade päevane toiduhulk o nkuni kolmkümmend kilo.
Päevasel ajal toitutakse aktiivselt ja einete vaheaegadel otsitakse mõni varjulisem paik, et lebada ning mäletseda.
Põdravasikas
Põdralehmal sündisid vasikad maikuul. Nende sünnikaal jäi kuue kilo ja puuda vahele. Tänaseks on sirgunud vasikad tragid, liiguvad ringi koos emasloomaga ja kaaluvad juba oluliselt rohkem. Kuid noorte vasikate elu esimesed kuud teevad keeruliseks kiskjad.
Aasta looma arvukus on paraku meie looduses langenud umbes kümnele tuhandele isendile, kuid siia lisanduvad tänavu kevadised vasikad.
