Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Piilpart ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 626    Vanim taasleitud piilpart

Piilpart        Anas crecca

Lind rõngastati 21. juunil 1980. aastal Pärnumaal Rääma rabas. Piilpart taasleiti 10. novembril 1984. aastal Taanis. Linnu vanuseks jäi siis 4 aastat, 4 kuud ja 21 päeva. Väikese ujupardi kohta vähene vanus.

Suvise aialinnupäeviku koordinaator Art Villem Adojaan

Augusti lõpu seisuga on täitmisel üle 400 aialinnupäeviku, millest enam kui pooli täidab üks vaatleja, neljandikus aedadest on kaks vaatlejat ning ülejäänud 70 aias tegutseb kolm või rohkem vaatlejat. Suve lõpuks on 700 loodushuvilist teinud 17 500 vaatlust. Aitäh!

Hoolimata madalast vaatlusaktiivsusest augustis (vaid 175 kirjet; näiteks maikuus tehti 3500 kirjet) on loodushuvilised näinud mitmeid põnevaid liike ning eriti hakkab silma röövlinnuliikide kõrge esindatus. Mitmed röövlinnud, kes kevadel näitavad end harva, on nüüd sügisrändel ja lendavad üle aedade.

Augustis on päevikupidajad märganud näiteks:

Veebikaamera kuvatõmmis ja videosalvestus Swenja, LK foorumist

Kalvi oli rändele siirdunud ja teised noorlinnud ööseks pesale ei naasnud

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Eilne ilm oli vihmane, äiksega ja tuuline. Raadiosaatjaga varustatud Kalvi siirdus rändele ja on jõudnud Lätti. Saame näha mida teevad teised kaks, kas keegi pesale veel naaseb (neil ei ole raadiosaatjaid). Vanemad kurepojad olid eile 90 päeva vanused ja kolmas kurepoeg paar päeva noorem.

Foto Arne Ader

Täiskuu ( www.loodusemees.ee )

Kas tänasel ööl täiskuu pilvede vahelt paistab, sest vaadelda saab superkuud pea koheselt peale päikeseloojangut?  

Kuu möödub täna maalt vaadates äärmiselt lähedalt ehk 357 344 kilomeetri kauguselt ja paistab seetõttu 14% suuremana ja 30% heledamana, kui võrrelda kuu kõige kaugema asetsemisega maalt vaadates (405 000 kilomeetrit).

Tänane nn superkuu ei ole haruldane nähtus sest igal aastal võime näha kolme või nelja superkuud, kuid superkuu mõiste on uus ja selle võttis kasutusele astroloog Richard Nolle alles 1979. aastal.

Pildistas Kristel Vilbaste

Kukeseenemets

Harilik kukeseen         Cantharellus cibarius

Haanja looduspargis saab seenehuviline korvi täis lühikese ajaga (vaata viimast pilti). Kasvukohtadeks nii sega-, kui okasmetsad kas niiskes samblas või rohus sest kukeseente mükoriisa moodustub erinevate puuliikidega.

Tänavu jäi kukeseente aeg hilisemaks ja seda kõigile mõistetavatel põhjusil: