Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Ainsa magevee talikudejana tunneme lutsu

Pildistasid Tiit Hunt ja Arne Ader

 
 
Luts      Lota lota
 
Järjekordne kummaline talv ning ega selline kliima lutsu kudemisele kasuks ei tule sest kuni aastavahetuseni oli veetemperatuur meie veekogudes tavapärasest kõrgem. Jaanuari külmalaine ajal algas lutsukude jääkaane all meie jõgedes. Järvedes jääb toiming veidi hilisemale ajale. Peipsi lutsude „pulmaaeg“ kestab kuni seitse nädalat.

Toidumaja külalised - rohevint

Pildi napsas Biker, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Seda rohevinti tunnevad kaamera püsivaatajad, kes püüab kõiki vähemaid linde eemale peletada ning ise samaaegselt süüa. Taanduma peab suuremate ees, kui ilmuvad pasknäär, rähn, vares, hakid või tuvid…
 
Rohevint        Carduelis chloris  
 
Hommikusel ajal saabuvad rohevindid toidumajasse „aega veetma“. Päevalilleseemnetega maiustatakse kohapeal, neid rahulikult noka vahel keerutades, et seeme koortest puhastada. Rohevintide tugev nokk on selleks „justkui loodud“.

Head mägra-aastat!

Kirja pani Helen Arusoo
Pildistas Ingmar Muusikus
Mäger magab praegu enda rajatud uru mõnusas tagakambris ning temal pole hetkel uue aasta algusest sooja aga külma. Meie aga hakkame tasapisi tema tegemisi jälgima ning jooksvalt tutvustama looma aastaringi. Katsume veebikaamerasse saada pilti mägralinnakust ja tema kevadisest ärkamisest, selleks on vaja teha talvel luuretööd rajakaameratega. Talvesulade ajal käib ju mäger värsket õhku hingamas, siis võib ka uru ees leida värskeid jälgi. Lisaks plaanime jälgida mõne konkreetse mägrapere tegemisi läbi aasta rajakaameratega teistes metsades. Tõenäosusega alustatakse tänavu esmakordselt Eestis mägra asurkonna seisundi jälgimise ehk seirega.

4. NÄDAL 25.1.2016.-31.1.2016. Jõgeva ümbruses

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Üleujutatud taliviljapõld
 
Esmaspäev oli talvine. Hommikul kattis maad 20 sentimeetrine lumekord ja õhutemperatuur ei tõusnud päeva jooksul plusspoolele. Teisipäeva õhtupoolikul läks ilm sulale ja õhutemperatuur püsis plussis nädala lõpuni. Neljapäeval ja reedel tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 5 kraadi.  Lume ja lörtsisajud läksid üle vihmaks. Vihma tuli rohkesti. Nädala sademete summaks kogunes 32 mm, mis moodustab ligi 80% kogu jaanuari viimase 94 aasta keskmisest sademete hulgast. Lumi kahanes kiiresti. Kolmapäeva õhtuks tulid künninukid ja rohututid lume seest nähtavale, neljapäeva hommikuks oli enamus lund maastikult kadunud.

Kuu seisust ja puude raiumisest

Kirjutas Mikk Sarv
Foto Eesti Ajaloomuuseumi arhiivist
1. veebruaril algas pärimusteadete põhjal Kuu järgi aasta parim aeg lehtpuust tarbepuude langetamiseks, mis kestab viis päeva, 5. veebruarini.
 
Siiski ärge veel metsa tõtake - olulised lisatingimused on täitmata. Külma peaks olema alla kümne miinuskraadi ja puhuma peab põhja- või kirdetuul.
 
Ja puu langetamisel tuleb see langetada tuule suunas. Vaid siis on lootust saada oma kasutusse selline tarbepuu, mis püsib mädanemata ja koitamata läbi mitme inimpõlve.
 
Nõnda talitasid meie esiisad ja nende valmistatud maja ning tarberiistu võime tänase päevani imetleda muuseumites.
 

Looduskalender

Minu Looduskalender

Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.

 

SAADA OMA LUGU

 

Kes teevad Looduskalendriga koostööd

Lugemistuba

Vana Looduskalender

KIK toetab

© Looduskalender.ee | [e-mail: gs@ilm.ee] [RSS] [Twitter] [Facebook] [vana veeb] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo. Veeb: Reisijutud.com. Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
 
Veebimajutus.ee

Copyright 2025 · Looduskalender

Designed by Zymphonies

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.