Fotod Arne Ader

Kaldapääsuke

Kaldapääsuke            Riparia riparia

Räästapääsuke          Delichon urbicum

Suitsupääsuke             Hirundo rustica

Foto Arne Ader

Pihlapuu ja veis

Meid on viimasel ajal hellitatud hämmastavalt kaunite päevadega ja täherikaste öödega. Algas fenoloogiline sügis, aga seda võrdpäevsusest kümmekond päeva varem – lehtede värvimisega puudel, teravilja koristamisega ning rändlinnuparvedega.

Sügisvärvid puude lehestikus on aga aastati äärmiselt erinevad. Uurime asjatundjalt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu: ”Lehtpuude lehed igal sügisel kaotavad oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks, kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Humal

Harilik humal       Humulus lupulus    

Soomekeeli tähistab 'humalas olemine' purjusolekut. aga humal iseenesest kedagi veel purju ei tee, kuid on siiski juba üle tuhande aasta õlle lahutamatu kaaslane. 

Humal on kõikjal parasvöötmes laialt levinud kiirekasvuline püsikliaan, keda meiegi looduses laialehise metsa all veekogude kaldatihnikutes tihti kohtab.

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Puna-sügisöölane

Puna-sügisöölane          Agrochola helvola

Puna-sügisöölane on kogu Eestis levinud ning üsna tavaline. Liblikas lendab segametsades, parkides ka aedades augusti lõpust septembri lõpuni, pidades vastu ka esimestele öökülmadele.