Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Künnivaresed on kohal

Ilm oli varakevadiselt soe ja vahelduvalt pilves. Aegajalt sadas vihma, harva ka lörtsi, kuid siis jälle paistis päike.

Teisipäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi seitsme kraadini ja eelmisel nädalal maha sadanud lumi sulas õhtuks ära.

Samal päeval saabusid künnivaresed Jõgevale. Põldudel olid veeloigud, mis vähehaaval nädala jooksul väiksemaks muutusid, kuid ära ei kadunud. Külavaheteed olid porised. Pedja jõgi püsis enamvähem oma kallastes ja luhale vesi ei valgunud.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Nagu juba kirjutanud oleme, et emasloomad toidavad poega umbes kolm nädalat ning seejärel saabub innaaeg. Suured isased peavad muidugi emaste pärast võitlusi, tõrjudes rivaale eemale, et olla õigel ajal õiges kohas. Tõeliselt suurtel hülgepullidel pole sidet järeltuleva põlvkonnaga ja nende kaaluks võib olla kuni kolmsada kilo. Kaelavoldid omavahelistest vahel isegi veristest võitlustest armilised.

Fotod Arne Ader

Künnivares

 

Künnivares         Corvus frugilegus

 

Enamikus Eestis polegi tänavu talve olnud sest püsiv kumikate peab maad katma ikka kolmkümmend päeva järjepanu. Künnivaresed, meil ühed varasemad kevadekuulutajad, saabuvad tavatalve korral, kui maapind juba osaliselt kohati lumevaiba alt välja sulanud. Päevarändurite liikumist paneb ikka tähele. Üksikud „vaprad“ jäid meile ka talvituma.

Sissejuhatus Renno Nellis
Ülekande võimaldavad TELE2 ja EENet

Kodukakk oli Eesti Ornitoloogiaühingu poolt valitud aasta linnuks 2009. aastal. Sellest ajast alates on jälgitud ühe Läänemaal pesitseva kodukakupaari – Klausi ja Klaara – pesitsemist. Me ei ole küll veendunud, kas enam on tegemist sama Klausi ja Klaaraga, sest välitunnuste alusel ei ole võimalik erinevate aastate linde eristada. Kodukakkude keskmine eluiga on viis aastat, kuid kõige vanem looduses elanud kakk elas kaheksateist aasta vanuseks.

Pildi napsas Hellem, LK foorumist

Hülgepull oma „haaremit“ valvamas

 

Hallhüljes          Halichoerus grypus   

 

Uurisin hülgeuurija Ivar Jüssilt, kes käis kohapeal 1. märtsil seiramas, millal hallide „pulmaaja“ kõrgpunkt võiks saabuda.