Fotod  VikipeediA ja Arne Ader 

Täna arutleme kivipuravikest, mis ei ole sugugi head söödavad seened, vaid võivad põhjustada kas erinevaid mürgistusi või tarvitajal vaevuseid.

Koos tehnika arenguga on mükoloogide tööpõld oluliselt laienenud, sest seeneuuringutes ja seeneraamatutes (seda erinevates keeltes) leiame aastate jooksul ilmunud vastuolusid nii seente mürgisuse kui tarvitamise kohta.

Näiteks lugesin umbes viie aasta eest saatana kivipuraviku uuringu tulemusi Rootsis, kus seent nimetati ohtlikult mürgiseks inimorganismile. Eks need asjad mõnes mõttes nii käivadki, sest inimorganismide vastupanuvõime erineb päris oluliselt, lisaks vanuselised iseärasused, allergiad, seente kasvukohad ja loetelu võib jätkata.

Kaardid salvestasid Anne ja Juta, LK foorumist

Emalind Kaia asukoht mõne päeva eest

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Karula rahvuspargis pesitsenud paar on mõlemad juba Ukrainas.

Fotod Arne Ader ja VikipeedA

Fotokonkursile, mis kestab 30. septembri südaööni on oodatud osalema kõik kuni 26-aastased noored. Loe lähemalt: LINK

Harilik kivipuravik ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti foto

„Lendoravaraamat“ asub uuel aadressil: LINK

Raamatust leiab lugeja lendorava uurimise ajaloo alates 18. sajandi lõpust ehk esmamainimisest kuni tänapäevani.

Veel 20. sajandi esimesel poolel olid lendoravad meie looduses päris laialt levinud, aga pesitseb tänapäeval vaid Alutaguse vanades metsades.

Lendoravast on kujunenud Eesti looduskaitse sümbol kelle elukeskkonna säilitamine nõuab ulatuslikke teadmisi kuidas ühendada omavahel loodust säästev metsade majandamine ja põliste ökosüsteemide hoidmine.

Hääd lugemist.