Video

Salvestas LK team

Foto Arne Ader

Loodusheli

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Juba märtsis algasid metskurvitsatel varakevadised mängulennud. Muidu peidulise eluviisiga metskurvitsadd muutuvad nähtavamateks kevadõhtutel, kui isalinnud märgivad oma eluala piire sirgjoonelise lennuga ja seda veel iseloomulikke häälitsuste saatel.

Kuula metskurvitsat: LINK

Veebikaamera kuvatõmmised Arnloeber, LK foorumist

Videod salvestasid Polly ja Liz, LK foorumist

Kakuemand pesal

Kassikakk        Bubo bubo

Esimese muna munes kassikaku emaslind 12. märtsil ja järmise kolm päeva hiljem 15. märtsil. Seda me kahjuks ei tea, kas pesas on ka kolmas muna?

Tavalisemalt muneb emaslind kaks kuni kolm muna. Haududeajaks peaksime rehkendama veidi üle kuu ajaga ja vaatajad teavad, et haudujaks on emaslind, keda isaslind toidab, kutsudes emaslindu öisel ajal lähikonda saaki vastu võtma.

Salvestas LK team

Läbi tuleb käia kõik oma varasemad rajad

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Eks karude toitumistingimused on varakevadel loomadle raskemad. Otsitakse muidugi loomset toitu, seejuures ka raibet, käiakse jahimeeste metsloomade söötmiskohtadel, rabade servaaladelt annab jõhvikaid otsida.

Liiguvad ka emakarud oma aastavahetuse paikel sündinud poegadega.

Salvestas Liz, LK foorumist

Kaljukotka emaslind muneb oma tänavust esimest muna

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Eile kell 14:46 oli esimene muna pesas. Kas pühade ajal on oodata pesasse ka teist muna? Saame näha, sest üldjuhul munevad suured emaslinnud kolme kuni nelja päevase vahega ja täiskurnas on kaljukotkastel kas üks või kaks muna. Haudeaeg kestab umbes kuus nädalat ja nimetatu on üheks pikemaiks ajaks lindude seas üldse.

Salvestas LK team

Fotod Arne Ader

Jääkoskel        Mergus merganser

Jääkosklad jäävad meile pesitsema nii saartele, rannikule kui siseveekogudele ja umbes poolteist tuhat paari. Põhja poole siirduvaid läbirändajad kohtame veel aprilli teises pooles.

Jääkosklad on kalatoidulised sukelpardid kes saavad ka rannikust eemal sügavamas vees igati hakkama. Nende suuremat sorti sukeldujate keha on voolujooneline: isaslindude kaal küündib paari kiloni, emaslindudel jääb kuni pool kilo väiksemaks.