Ilma filtriteta pildistatud vikerkaare foto saatis meile Allar Maaring

Vikerkaar Leisis

Muutlikud augustikuu lõpu ilmad, päikesepaiste vaheldumise vihmahoogudega annab hea võimaluse vikerkaarte taevamaalinguks.

Vikerkaar on optiline nähtus: valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Inimese silm eristab: punast, oranži, kollast, rohelist, sinist, tumesinist ja violetset.

Sageli märkame mitut vikerkaart, aga pane tähele, et peavikerkaare kohal paiknev nn kõrvalvikerkaar on ümberpööratud värvide järjestusega.

Vastu sügist ei käi päike enam kõrgelt ja vikerkaart saame näha, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Plii on organismis mürgistust tekitav raskmetall, mille mõjust röövlindudele on Linnuvaatleja kirjutanud ka varem. Teadlaste pingutusele vaatamata ei ole probleem vahepeal lahendust leidnud.

Röövlinde kui tippkiskjaid peetakse keskkonna saastatuse indikaatoriteks – plii puhul puutuvad nad saasteallikaga kokku näiteks pliihaavleid sisaldavat raibet süües või veekogu põhjast pliiosakesi söönud veelindu murdes. Kuna aja jooksul akumuleeruvad röövlindude kudedes ka algselt madalad mürgise aine kontsentratsioonid ning neil avalduvad sümptomid akuutselt, keskenduvad pliimürgistuse uuringud tihti justnimelt röövlindudele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kurdlehine kibuvits

Nädal kujunes soojaks ja kuivaks kuni laupäeva lõunani.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15...19 kraadi piires, mis on normist 0...4 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid neljal päeval (teisipäevast reedeni) 24...25 kraadini.

Kõige madalamaks jäi päevane õhutemperatuur sajusel laupäeval, kui õhus tõusis termomeetrinäit ainult 18,2 kraadini. Nädala minimaalne õhutemperatuur registreeriti teisipäeva öösel, kui õhk jahtus selge taevaga 6,2 kraadini.

Kõige soojem oli laupäeva ja pühapäeva vaheline pilves ja sajune öö. Minimaalne õhutemperatuur langes siis 16,4 kraadini.

Nädala sajusummaks kogunes 16 mm.

Video salvestas Ahto Täpsi

Valmiku foto Arne Ader

Madara-vöötsuru röövik

Madara-vöötsuru      Hyles gallii

Madara-vöötsuru valmikute lennuaeg sai alguse juba enne „jaani“ (vaata Arne valmiku fotot loo lõpus). Nüüdseks on nende munetud munadest koorunud isukalt toituvad röövikud, kes kasvades mitu korda kestunud ja sirgunud umbes seitsme sentimeetristeks.

Mis eristab madara-vöötsuru röövikut teistest sama sugukonna röövikutest?

Ülevaate koostasid Triin Leetmaa ja Urmas Sellis Kotkaklubist, www.kotkas.ee

Suur-konnakotkad Tõnn ja Tiiu Harjumaal

Suur-konnakotkaste pesakaamera tutvustus: LINK

Munad 23. ja 24.-28. aprillil (täpset aega ei õnnestunud määrata); pojad koorusid 2. ja 5. juunil; noorem poeg hukkus 8. juunil; ainus poeg lennuvõimestus 10. augustil.