Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Kotkapojad kuu vanused

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kotkapoja tiivaharjutused

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

 

Võrumaa veebikaameraga varustatud pesas Kalakotkakaamera koorusid vanalindude Miina ja Marko pesas pojad 26 ja 27.mail.

Kotkapojad saavad tänasest kuu vanuseks ja on tragid.

Kuumalainega saadakse hakkama ja veevarude kadu organismis aitab taastada kala söömine. Emaslind Miina varjab poegi otseste päikesekiirte eest päevasel ajal.

Kalakotkaste pesa on kõrgel, avatud paigas, kus tuule jahutav mõju on ikkagi tuntav.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CVII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 312          Milline taim on enamate rahvapäraste nimedega?

 

Kahelehine käokeel         Platanthera bifolia

 

Rohkema, kui sajakonna rahvapärase nimega saab uhkeldada kahelehine käokeel ehk ööviiul.

Hetkel juba õitsemist alustanud ööviiulist loe lisaks: LINK

Konnakotkastel on perelisa

Veebikaamera kuvatõmmis Moira, LK foorumist

Konnakotkaste paaril koorus vastu tänast kotkatibu

Konnakotka paaril munes emaslind pesasse muna 16. mail. Kuna saatjaga varustatud suur-konnakotkaste isaslind Tõnn jäi möödunud aastasl Hispaanias kadunuks, siis me ei tea, kes on emaslind Tiiu partner. Lindude pesitsemine hilines sest tavaliselt on täiskurn pesas, mis koosneb sageli kahest munast aprilli teisel poolel.

Haudeaeg nagu me eelmistel aastatel pesakaamera vahendusel oleme tõdenud kestab vähemalt 42 päeva, vahel päev, paar kauem.

Kotkatibu koorus vastu jaanipäeva ehk 39-ndal päeval. Meie ootasime koorumist nädala lõpul.

VIDEOSERIAAL: Eesti metsa tulevik ? - VIII osa

Kommentaar Leo Filippov: videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ kaheksandale osale

Lugupeetavad,

neile kellele läheb korda metsades tegelikult toimuv!

Metsaseriaali VIII osa avab vaateid metsades elurikkuse hävitamisele, elurikkuse massimõrvale tööstuslikel eesmärkidel ja tööstuslike raiemeetoditega lageraiutud ülisuurtel pindadel. Väikeses Eestis võimaldab selle toimumist praegune metsanduspoliitika, st metsanduslik seadusandlus, metsakasutuse korraldamise süsteem, ametlikult aktsepteeritav (väga) madalakvaliteediline raiepraktika ja järelevalve-tagasisidestuse puudumine!

Seriaali selles osas on nähtav ja kuuldav, et keskkonna-, kliima- ja metsandusteadlikud noored muretsevad väga ning tegutsevad. Nad näevad ja saavad aru kasutusel oleva metsakasutuse ja raiekorralduse enesehävituslikust olemusest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.