MTÜ Loodusajakiri tuletab meelde

Foto Remo Savisaar

Eesti Looduse 2020. a. fotovõistluse võidutöö ühe jalaga liivatüllist

Veel nädal aega ehk oktoobri lõpuni saab esitada oma loodusfotosid ajakirja Eesti Loodus 22. fotovõistlusele.

Pilte hinnatakse eraldi noorte ja üldkategoorias, jagatakse ka hulk eriauhindu. Võistluse tulemused tehakse teatavaks detsembri alul.

Võistluse tingimused, toetajad, piltide üleslaadimine jm leiate veebilehelt: LINK

EOÜ – aasta lind 2021

Foto Arne Ader

Kuldnokkade rändeparv. Kasari luht, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Õhtutaevas keerlev kuldnokaparv naelutab pilgu taevasse – see parv on kui suur elusorganism, mis samaaegselt püsib ühes kohas ja muudab pidevalt kuju. Ingliskeeles on parvlemise kohta kasutusel eritermin murmuration, mis tuleneb lindude tiivalöökide plaginast-sahinast. Eestis selliseid parvi siiski kuigi sageli ei näe, pigem kohtab meil suuri kuldnokaparvi, kes liiguvad punktist A punkti B, kuid kuldnoka talvitamisaladel Kesk-Euroopas ja Ühendkuningriigis võib sageli näha korraga lendlemas sadu tuhandeid, harva ka miljoneid linde. Parvlemine ei ole aga omane ainult lindudele, seda teevad ka paljud kalad, putukad ja imetajad.

Looduse omnibuss annab teada

Pühapäev 24.oktoober 2021

Pühapäeval 24. oktoobril ilm rahuneb, sajud lõppevad ja pühapäev paistab Sõrves päike. On põlislooduse päev ja teeme retke loodava Sõrve looduskaitseala maastikele ning sellele järgnevale looduse pärastlõunale Muraste Looduskooli õuele. Tallinna lähistele Harku ja Saue valda moodustataval Sõrve looduskaitsealal on palju väärtusi.

Siin leidub Põhja-Eestile iseloomulikke looalasid, metsi ja niite, mis on unikaalsed terves Euroopas, rabakooslusi (neist suurim Muraste raba), lamminiite Vääna jõe kallastel, vanu palu- ja nõmmemännikuid ning soo- ja laanemetsi.

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

Harilik jalakas       Ulmus glabra

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.