Foto Olaf Leillinger, WikimediA
Marjalutikad
Marjalutikas Dolycoris baccarum
Marjalutikad talvitusid valmikutena ja toimetavad looduses kevadest alates. Kuid suve teiseks pooleks on nad juba arvukamad, sest marjalutikate vastsed sarnanevad valmikutele, aga jäävad veel veidi pisemateks ja nende tiivad pole täielikult välja arenenud. Kuid valmikute ja vastsete elupaigad on sarnased elupaikades nagu ka toit.
Marjalutikad toituvad taimede mahladest, aga putukateadlaste väidetel ka väiksematest putukatest ehk on parajad röövlid.
Lutika keha paistab lai ja lapik, pikkust valmikul veidi rohkem kui sentimeeter. Värvuselt päris silmapaistva mustriga, kattetiibade tipud paiknevad üksteise peal ja nende vahel märkame kolmnurkset kilbikest. Lüliliste tundlatega värv vaheldub ja nende iminokk, millega taimede või marjade mahla imetakse, on allapoole suunatud ning lüliline.
Marjalutikaid võime leida nii kasvavatel taimedelt kui ka põõsastelt või puudelt.
Suuremaid putuktoidulisi linde ja loomi peletatakse vastiku lõhna ja maitsega vedelikuga, mida eritavad marjalutikate vinanäärmed, mis paiknevad marjalutika rindmikul.
Marjulisele, olgu siis koduaias või metsas, on nende sülitama sundiv lutikamekk tuttav.
