Pildistas Kristel Vilbaste

Sahvri varusid oli paari kilo jagu

Kaelushiir          Apodemus flavicollis

Pildil näeme tammetõrusid, ubasid, kruupe, aga oma peidupaikadesse veetakse pea kõike - isegi hiirtele hoonetesse pandud mürki (roosa mürgiseguga kaerahelbeid, mis poes müügil).

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pedja jõel talvitub rohkesti veelinde

Nädal oli jätkuvalt väga muutliku ilmastikuga.

Kaks esimest päeva olid sompus ja soojad. Aegajalt sadas nõrka vihma. Teisipäeva öösel tõusis maksimaalne õhutemperatuur 1,5 kraadini. Lume paksus kahanes vähehaaval. Üksikud kõrgemad künninukid ja suuremad rohututid tulid lume alt nähtavale.

Teisipäeva hommik oli pilves, aga päeval tuli päike nähtavale. Pärastlõunal hakkas külmetama ning teed muutusid libedaks. Kiire jahtumisega tekkis õhtuks udu. Järgnev öö oli selge taevaga ning ka Jõgeval oli võimalik näha virmalisi.

Karu jäljerida pildistas ja kirjutas Bert Rähni, www.natourest.ee

Karu jäljerida lumes

Jaanuar

Mida karud jaanuaris teevad?

Karud magavad sügavat talveund. Jaanuari esimesel poolel hakkavad tiined emakarud poegima. Tavaliselt on karuemal 1-3 poega, kuid Eestis nähakse üsna tihti ka 4 ja vahel isegi 5 kutsikaga emapätse. Aastate jooksul oleme ka Alutaguse karuvarjest 4 pojaga pesakonda näinud.  Karupojad on sündides äärmiselt väikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud. Kaaludes 300-400 grammi, on nad oma emast 500 korda kergemad. Inimlaps näiteks on emast ainult 20 korda kergem. Instinktiivselt leiavad karubeebid tee ema tissini.

Rajakaamera ülesvõtted LK-team

Kalju- ehk maakotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis Made, LK foorumist

Esialgsetel andmetel märkasid aialinnuvaatlejad enam kui 40 000 lindu

Möödunud nädalavahetusel, 28.–30. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 68 liigist.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1600 linnusõpra, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele, mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, koduvarblane, leevike ja sinitihane.