Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tedrekanad kasevõras. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 393        Küttimisrekordid – teder

Teder       Tetrao tetrix

Kõige rohkem tetri kütiti 1962. aastal 8676 isendit, samas loendati üle 100 000 isendi.

Näiteks: 1955. aastal kütiti 4648 isendit ja loendati 60 000 tetre.

              1971. aastal kütiti 244 ja loendati 44 423 tetre.

              1989. aastal kütiti ainult 3 ja loendati 13 000 isendit.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed  

Kuula Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uut taskuhäälingut „Rukkirääk“  

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed tutvustab podcasti sarja „Rukkirääk“. Iga kuu viimasel teisipäeval saab oodata taskuhäälingu uut 20-minutilist loodustemaatilist saadet. 

Podcasti „Rukkirääk“ saadetes arutlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Iga saate lõpus esitame viktoriiniküsimuse, millele saab vastuse järgmise saate alguses.

Video LK-team

Fotod Arne Ader

Lumes liigub karihiir hüpetega ( www.loodusemees.ee )

Mets-karihiir       Sorex araneus

Laane-karihiir     Sorex caecutiens

Tartu Loodusmaja kutsub osalema

Unesco ühendkoolide võrgustik kutsub kõiki 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis!

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistasid Elo Raspel ja Uve-Rain Uusrand

Eesti märgalade rikkus läbi nelja aastaaja. Männikjärve rabamaastik Endla looduskaitsealal, Kasari jõe luht Matsalu rahvusparis, Raudna jõgi Soomaa rahvuspargis ning Käina laht koos Hiiumaa laidudega samanimelisel maastikukaitsealal

Igal aastal 2. veebruaril tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva, et juhtida tähelepanu märgalade olulisele rollile meie looduses.

Eesti on märgalade poolest silmatorkavalt rikas – eri tüüpi märgalad katavad meie riigi pindalast ligi kolmandiku. Nendeks on madalad mere- ja rannikualad, jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad ning üleujutatavad niidud ja märjad metsad.