EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbrist saab lugeda põnevatest arheoloogilistest linnuluude leidudest ning lindude maalimisest vesivärvidega.

Tiirutaja kaanelugu avab ukse põnevasse zooarheoloogia maailma. Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Freydis Ehrlich kirjutab arheoloogilistel väljakaevamistel leitud linnuluudest ja millist rolli mängisid metslinnud keskajal ja varauusajal Eestis.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lähemalt tutvuda Aarne Tuulega, kes on Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige, talvise aialinnuvaatluse koordinaator ja Kotkaklubi liige.

Noortenurgas jagab Võru Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Marie Martine Lupp oma kogemusi Eesti lindude maalimisest vesivärvidega.

Foto Arne Ader

Reheahi ( www.loodusemees.ee )

Osad meie keelemeestest arvavad, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga leidub keeleteadlasi kelle arvamuse kohaselt võib tegu olla meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõuluaeg algas toomapäeva järgselt talvise pööripäevaga ja lõppes mõni päev peale uut „ajastaega“ mis on maakeelne mõiste ja tähistab aastaringi ehk elu ringkäiku laiemalt - maa ja ilma terviklikkust.

Rahvakalendri tegelik uusaasta on aga ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel nihkunud. Uus aasta loeti alanuks esimesest päevast mis on pikem, kui eelmine.

Jõulud algasid sirvilaudade kasutamise aegu 21. jõulukuu päeval, 24. jõulukuu päeval oli vana-aasta õhtu ja 25. jõulukuu päeval algas uus aasta.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Koostas Marek Vahula

LK tõmmis veebikaamerast ja fotod Wikimedia Commons

Niisakala vähemärgatava alalõua konksjätkega. LK veebikaamera tõmmis

Rekord nr. 522       Suurimad püütud jõeforellid

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

Kalameeste ihaldusobjekt ei kasva just sageli suureks kalaks. Ometi on püütud ka väga suuri isendeid.

Rekordkalu: 

9,2 kilogrammine isend püüti Tille ojast 1929. aastal.