Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Eile õhtupoolikul oli märgata esimest nägijat ja täna juba mitut

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapoegade nägijaks saamine hakkab teoks saama nädala vanuselt. Muutub käitumine ja veel kuni paari nädalase pesakasti elu juures toimuvad kiired arengud.

Vanalindude koormus kasvab ja tööpäevad pikenevad koos päevavalgusega. Vähemasti toidupuuduse hirmu ei ole, kui ilm vähegi lubab.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Isaslind toidab kuldnokapoegi

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokapoegade koorumine algas veidi pärast keskpäeva nädala eest ja sama päeva õhtuks oli neli kuldnokapoega koorunud.

Tänaseks on vanalindudel toita kuus kuldnokapoega. Kuldnokapoegade pesakasti elu kestab veel kaks nädalat ja poegade hämmastavalt kiirel arengul võiks huviline silma peal hoida.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart 

Kullerkupp aias

Nädal algas normist (keskmine 1991-2020) külmemate ilmadega. Esmaspäeval mõõdeti öösel õhus -3,0 °C ja päevane maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus 15,1 °C. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tol päeval 6,9 °C, mis jäi normist kolme kraadi võrra madalamaks näiduks.

Öökülma esines õhus ka teisipäeva öösel, kuid järgnevatel öödel enam mitte.

Kolmapäevast alates tõusid päevased maksimaalsed temperatuurid õhus 20 °C või üle selle. Samas püsisid ööpäevased temperatuuriamplituudid suured (enamikel päevadel ligikaudu 20 kraadi).

Nädala kõige soojemaks päevaks kujunes pühapäev, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis õhus 22,6 °C, kuid öiseks minimaalseks õhutemperatuuriks jäi 2,4 °C.

Pildistas Saale Tartes

Urmas Tartes

Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos kuldmärgiga – pälvis putukateadlase ja looduse populariseerijana tuntud Urmas Tartes.

Looduskaitsekuu avamisel Kadrioru lilleaias andsid president Alar Karis ja kliimaminister Kristen Michal üle ka tänavused looduskaitsemärgid ja noore looduskaitsja märgid.

Urmas Tartes on Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni juht ja arvamusliider, kes kuulub ka Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eesti Rooma Klubisse. Urmas on avaldanud muljetavaldava hulga teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid, esinenud konverentsidel ja võtnud osa kõrgetasemelistest vestlusringidest.

EOÜ annab teada

Foto Wikipeediast

Vihasoo torn

Möödunud laupäeval selgitasid linnuvaatlejad välja Eestimaa kõige liigirikkama torni, milleks osutus Lahemaal Eru lahe ääres asuv Vihasoo torn, kus märgati kokku 86 liiki linde.

Tornide linnuvaatluspäeval 13. mail kogunes 13 torni üle Eesti kokku 107 huvilist, kes vaatlesid 152 liiki linde.

Kõige linnuliigi rohkemaks torniks osutus seekord Lahemaal asuv Vihasoo torn, kus Artto Pello ja Martin Piispea juhendamisel märkasid vaatlejad kokku 86 liiki linde.

Teisele kohale jäi Tartumaal asuv Raigastvere torn 73 liigiga ja kolmandale kohale Haapsalus asuv Aafrika torn 61 liigiga.