Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba hulk aega tagasi lahkunud, siis nüüd tegutsevad siin põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmade korral toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses või mandri sisemaal avaratel karjamaadel. Ööbima jäädakse kas merelahtede, jõgede või järvede kaldaalade roostikesse või põõsastikesse.

Foto Arne Ader

Seeneuss ( www.loodusemees.ee )

Noortest seentest toituvad seentoidulisite putukate liigid, kes on enamalt jaolt kahetiivaliste nn seenesääskede vastsed (harvemini kärbsed, lestad, mardikad, hooghännalised). Seenesääsed elutsevas niiskete seenemetsade alustaimestikus ja on tuntud kiusajatest pistesääskedest väiksemad ning neil ei ole ka vere imemiseks imikärssa. 

Viljastatud emane seenesääsk otsib omale munemiseks sobivat kohta kas noore seene (mis võib veel olla sambla peidus) eoslehtede või torukeste vahele aga ka seenejalga. Vastsed näevad välja seenelise jaoks tuttava musta pea ja valge kehaga seeneussid kuni sentimeetrise pikkusega ning toimetavad nii puravikes, pilvikutes, kui riisikates. Vastsele on seened nii elupaigaks, kui seente viljakehad toiduks – päris mugav kas pole. 

Fotod  VikipeediaA

Sapipuravik

Harilik kivipuravik

Sapipuravik     Tylopilus felleus

Tänavusel rikkalikul seeneaastal võib üks sapipuravik rikkuda kogu hõrgult maitsva seeneroa, andes toidule sedavõrd viha maitse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik on jätkuvalt suviselt roheline

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadist kõrgemana, s.t klimaatiline suvi jätkus.

Keskmine õhutemperatuur oli 13 kraadist madalam (11.3 °C) ainult neljapäeval, kui öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmeil 3.1 °C.

Madalamates kohtades võis esineda taimede kohal maapinna lähedal ümbruskonnas juba nõrka öökülma.

Hilistoominga viljad

Sihtasutus Postimehe Fond

Raamatuesitlus – „Eesti metsade alternatiivne hindamine“

Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) annab meie metsadest hoopis teistsuguse pildi kui ametlik metsastatistika. MAHi tulemused näitavad metsade suurt üleraiet viimastel aastakümnetel ning Eesti metsatööstusel kasutada oleva tooraine olulist vähenemist edaspidi.

Metsade alternatiivse hindamise viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond, kes kasutas selleks riikliku metsaregistri andmeid ja kaasaegseid kaugseirevahendeid.

Raamatuna välja antud MAHi lõpparuande esitlus toimub 15. septembril Tallinnas, Toompea komandandi majas (Toompea 1).