Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumi näärelehise kibuvitsa lehtedel

Nädal algas lumise hommikuga. Maad kattis õhuke (<1 cm) lumikate, mis juba enne lõunat ära sulas.

Ööpäevane temperatuuriamplituud esmaspäeval oli väike. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis sel päeval ühe plusskraadini ja minimaalne termomeetrinäit langes õhus -0,3 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 0,3 °C, mis jäi normist ligi kolme kraadi võrra madalamaks.

Vaade Piiri pargile

Raamatut tutvustab Lilian Freiberg, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Raamatu kaanepildi autor Tuule Müürsepp

Tänavu täitub Karula rahvuspargil 30 aastat. Killuke Karulast sai selleks puhuks koondatud raamatusse „Pildikesi Karula rahvuspargist“ – Pühendedü Karula inemiisile lähikselt ja kavvõmbalt. Läbi lugude ja piltide saab asuda teekonnale mööda Karula kuplilist, järvede- ja metsarikast maastikku, põigata aegade taha, heita põgusa pilgu Karula looduse ja inimeste koostoimimisse.

Raamatu andis välja Keskkonnaamet, koostas Lilian Freiberg, kujundas Epp Margna ja keeletoimetas Leelo Laurits.

Loe raamatut veebist: 👇https://online.fliphtml5.com/gjavf/kdwl/#p=1

Karula rahvuspark loodi 1993. aastal hoidmaks Lõuna-Eestile iseloomulike  metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust ja kultuuripärandit.

Pildistas LK team

Kilpjalamets

Kilpjalg        Pteridium aquilinum

Kilpjalgade suured kasvukohad jäävad nii kuivadesse leht-, kui okasmetsadesse, aga meie levinumaid sõnajalataimi märkame kasvamas ka raiesmikel, metsaveertes, teeservadel või võsastikes.

Pildistas LK team

Muraka soomaastik

Muraka soostik asub Alutaguse ja Lüganuse valdade maadel, koosnedes 60% ulatuses rabadest, mille pindala on 12 793 hektarit.

Kui Muraka looduskaitseala loodi 1938. aastal, siis Alutaguse rahvuspargi loomisega 2018. aastal jäid Muraka soostiku raba-, siirdesoo- ja madalsoo alad, mida ümbritsevad rikkaliku elustikuga loodusmetsad, rahvuspargi koosseisu.

Soostik