Fotod Arne Ader

Urvalinnud lepaokstel ( loodusemees.ee )

Urvalind       Carduelis flammea

Paistab, et läheb suureks sulaks, näis palju järgmise nädalaga lumisest maastikust alles jääb. Linnusalgad tegutsevad metsveertes ja lagedal kasvavatel üksikutel puudel: sang- või leppadel, kaskedel ning lumest turritavatel kõrgekasvulistel umbrohtudel. Puudel tegutsevad koos erinevate tihaste segasalgad, siisikesed või urvalinnud.

ELF-i väljaanne

Teejuht püsimetsandusse

Erineval viisil majandatud metsad. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets

"Teejuht püsimetsandusse" on Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel 2020. Aastal valminud väljaanne, mille eesmärk on anda nii teoreetilisi teadmisi püsimetsandusest kui ka praktilisi juhtnööre metsa lageraievabaks majandamiseks.

Raamatu koostajad Liina Remm, Liis Kuresoo ja Mihkel Rünkla on koondanud kogemusi ja teadmisi nii Eestist kui mujalt maailmast, nii teadlastelt, teaduskirjandusest kui metsamajandajatelt.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaanelugu keskendub seekord arheoloogiale ja heidab pilgu klaasesemetel kujutatud lindudele.

Arheoloog ja Tartu Ülikooli doktorant Monika Reppo uuris, milliseid linde on kujutatud Eestist leitud klaasesemetelt. Selgus, et lisaks kodu- ja röövlindudele on klaasile kantud ka siinmail tundmatuid linde.

Rubriigis „Linnuhuviliste lood“ räägib looduskaitsebioloog Asko Lõhmus, kuidas ta lindude ja looduse juurde sattus ning jagab kogemusi looduskaitse eesliinil töötamisest.

Projekti LIFE LWfG Climate kohalik koordinaator Andres Kalamees teeb ülevaate ohustatud väike-laukhane edukast pesitsusaastast mööduval aastal.

Koostas ja uue loodusfilmi valmimisest annab teada Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvitav hallhaigur ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 671    Rände pikkused – hallhaigur

Hallhaigur       Ardea cinerea

Lind rõngastati 20. mail 1984. aastal Põlvamaa Mikitamäel ja taasleiti 15. juulil 1988. aastal Guineas Matakongis. Hallhaigru rännuteekonna pikkuseks võis arvestuslikult kujuneda 6454 kilomeetrit.

Politsei- ja Piirivalveamet teavitab

Foto Arne Ader

Kalamehed Peipsil ( loodusemees.ee )

Homsest 15. detsembrist alates lubab Politsei- ja Piirivalveamet jalgsi minna kogu Peipsi järvistu (Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve) jääle, aga endiselt on keelatud minna Emajõele.

Samuti on keelatud väljumine jääle Smolnitsa küla ja Narva jõe lähte vahelisele alal ning ligineda teiste vesikonna jõede suudmetele lähemale kui 200 meetrit. Lisaks tuleb vältida liikumist Salusaarele lähemale kui 200 meetrit ja Piirivalveameti hinnangul tuleb olla ettevaatlik Piirissaare kagunurga ja mandri vahelisel alal Uhtinina neemest kuni Meerapaluni sest seal võib jää olla veel ohtlikult õhuke.

NB! Nii jalgsi, kui maastikusõidukitega on rangelt keelatud minna piiriveekogude jääle: