Eesti mükoloogiaühing annab teada

Foto Vello Liiv, eElurikkus

Kamperriisikas

Kamperriisikas         Lactarius camphoratus

Riisikad on meie metsapuude truud kaaslased, kuna moodustavad puudega kooselus seenjuure ehk mükoriisa. Nende viljakehade sees on peidus erilised käigud, millest tilgub vigastamisel justkui piima. Riisika perekond on liigirikas ja kuulub pilvikulaadsete seltsi kandseente hulgas.

EMU annab teada

Leostunud gleimuldade levik Eestis. Allikas: Eesti maaülikool

Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leostunud gleimuld.

Tegemist on märja mullaga, mis on kujunenud alaliselt liigniiskel karbonaatsel lähtekivimil. Pinnal on toorhuumuslik või alla 10 cm tüsedune turbahorisont. Profiili keskosas on pruunikas sisseuhtehorisont. 

Need mullad on neutraaalse reaktsiooniga ja toitainerikkad. Viljakus varieerub väga suurtes piirides, sõltudes lõimisest, korese- ja huumusesisaldusest, huumuskihi tüsedusest ning kuivenduse seisust. Tüsedas toorhuumuslikus kihis on talletunud suurel hulgal orgaanilist süsinikku. 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jänesed on käinud talirapsi söömas

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -5,4…2,5 kraadi piires, mis erines normist (keskmine 1991…2010) -1,7…5,4 kraadi võrra.

Esmaspäevast neljapäevani oli mõõdukalt külmad talveilmad ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Nädala teisel poolel toimusid järsud ilmamuutused. Reede ja laupäev kujunesid väga soojadeks, pühapäev aga kogu nädala kõige külmemaks päevaks.

Orasepõld vihmasajus

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Kägu ( loodusemees.ee )

Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.

Kägu (Cuculus canorus) on Eestis üldlevinud linnuliik ja kuigi ta on üks populaarsemaid linde meie folklooris, ei ole seda liiki Eestis kunagi spetsiaalselt uuritud ega ka liigi bioloogiat lähemalt tutvustatud. Käo valimine aasta linnuks aitab tõhusalt kaasa näiteks tema pesitsusbioloogia ja rände uurimisele.