Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pikk VIDEO: kassikakkude pesaelu möödunud aastal

Aasta kokkuvõte Aare, LK foorumist

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Möödunud pesitsusaasta ülevaade

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Meil on põhjust kassikakkude elukorraldust tähelepanelikult jälgida?

Meil pesitses möödunud aastal vaid kolm-nelikümmend kassikakkude paari. Varasematel aastatel on pesitsemine õnnestunud ainult kümnekonnal kakupaaril.

Kassikakud ei pesitse meie sisemaal juba aastakümneid, sest halvenenud on suurte lindude toitumistingimused.

3. NÄDAL 15.1.2024 - 21.1.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumised puud esmaspäeval

Ilmastik oli muutlik. Lund sadas rohkesti ja korduvalt esines tuisku.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -15,7…-3,8 kraadini, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -12,7 …+0,8 kraadi võrra. Minimaalne õhutemperatuur langes kolmel ööl alla -20 kraadi. Kõige tugevam oli külm kolmapäeva hommikul, kui Jõgeva linna idapiiril asuvas ilmajaamas registreeriti minimaalseks temperatuurinäiduks õhus -24,5 °C.

Emajõe-Suursoo taliteed

tartu2024kutsub osalema

Emajõe-Suursoos pildistas Kristel Vilbaste

Taliteede kaart

Taliteed Emajõe-Suursoos viib erilise looduselamuse otsija külmunud sooteedele tajuma pärand- ja helimaastikke kolmes eri paigas: Varnjas, Ahunapalus ja Emajõe-Suursoo keskuses. Kolme nädala jooksul toimuvad matkad, filmiõhtud, kohtumised ajaloolaste ja kirjanikega, kontserdid ja näituseprogramm. Talv on tulekul - on aeg teele asuda Taliteede festivalile!

Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik, mis peidab end Emajõe-Suursoos, juhatab erakordsele ajarännakule. Muistsel ajal ühendasid külmunud soos tekkinud hooajalised taliteed eraldatud kogukondi ja lühendasid vahemaid. Tänapäeval kasutavad neid ainulaadseid säilinud taliteid enamasti metsloomad, inimloomad satuvad sinna harva. 

Kas kivinugise jäljerida?

Pildistas Kristel Vilbaste

Kes need jäljed jättis Taru linna eramajade rajooni?

 

Kivinugis         Martes foina

 

Kui käpajälg paistab lumel umbes kolme ja poole sentimeetrine, siis jäljerida paistab tõepoolest olema kivinugise jagu.

Suurem metsnugis liigub sellistes linnajagudes kus on suuri puid: ta on uuritavast veidi suurem ja sentimeetri jagu on tema käpajäljed suuremad.

Talviste puude võrad - sanglepp

Fotod Arne Ader

Sanglepp

Sanglepp ( loodusemees.ee )

 

Sanglepp ehk must lepp        Alnus glutinosa

 

Sanglepikuid kasvab meie looduses sagedamini nii Ida- kui Edela-Eestis, aga samuti Lääne-Eestis ja meie suursaartest just Hiiumaal. Kasvukohtade suhtes on sanglepad nõudlikud, aga meie kliimas külmakindlad ja rikastavad kasvukoha muldasid ning uuenevad kasvukohtadel kännuvõsude abil.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.