Video salvestas Olle Koert

Foto Arne Ader

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Näeme päris tavalist vaatepilti leevikeste käitumises, kui punakuueline leevikeseisand vabastab oma koha toidumajas, et „emandad“ saaks segamatult või omavahel nageledes toituda. Isaslind valvad emaslinde sel ajal läheduses, oodates „härrasmehena“ oma päevalilleseemnete nokitsemise järjekorda.

Fotod Arne Ader

Vöötkakk ( loodusemees.ee )

Vöötkakk         Surnia ulula     

Vöötkakud on meil vaid juhuslikud talikülalised ja arvukamalt siis kui pisinärilisi saab piisavalt toiduks jahtida nagu tänavu. Tagasirännet oma põhjapoolsetele pesitsusaladele  alustatakse märtsikuul.  

Kes küll ses pakases klikitab? KLIK-KLIKK!

Daila Ozola, kes muidu tõlgib eesti kirjandust läti keelde, on kirja pannud toreda linnuloo, mis aitab talvelinde tundma õppida. Contra, kes muidu kirjutab eesti keeles luuletusi, on selle toreda raamatu läti keelest eesti keelde ümber pannud.

Selle raamatuga võib julgelt talvele vastu minna. Kes küll ses pakases klikitab?

Huvilised leiavad raamatu suuremates raamatukauplustest.

Salvestas LK team

Väljas on külma üle kümne kraadi.

Möödunud on taliharjapäevad, mida on Eestis tähistatud erinevatel aegadel (Lõuna-Eestis alles 2. sydakuul ehk veebruaril). Kuid sellele kuupäevale peaks lisanduma veel 14 päeva kuna 1918. aastal mindi üle nn uuele kalendrile ja rahvapärimuste sõnalised kogemused pärinevad varasemast ajast (kuu faaside järgi ehk nn liikuvad pühad) ja nende tähistamine kehtib ka nüüdisajal (näitena: Vaikne nädal ehk lihavõtteid peetakse ajavahemikus 17.03 kuni 23.04 ja teised liikuvad pühad).

Taliharja aegu hakkavad kõrred lund vihkama, puude võrade ümbert lumi kahanema, päikesepaistel isegi pakaselise ilmaga räästad tilkuma ehk aeg hakkab kevade poole kalduma…