Fotod Arne Ader

Hõbekajakas ( loodusemees.ee )

Hõbekajakas         Larus argentatus

Rändelt saabunuid kohtame nii parvedes kui seltsingutena. Hõbekajakad paistavad kalakajakatest oluliselt suurematena, aga nende välimus on hämmastavalt sarnane. Ainsa märgatava erinevusena peaks nimetama: hõbekajakate nokal märkame punast laiku, mis kalakajakatel puudub.

Kalakajakate rännet võiksime oodata märtsikuu keskpaigas, aga sel ajal hõivavad meile pesitsema jäävad hõbekajakad omale juba pesitsuskohti.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk         Sturnus vulgaris         

Saabuvate kuldnokade seltsingud on kenasti märgatavad, sest tegu on päevaränduritega.

Kuldnokk

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jäine taliviljapõld esmaspäeval

Nädal algas külma ööga. Esmaspäeva öösel langes termomeetrinäit Jõgeva ilmajaama andmetel õhus ‑10,3 kraadini. Hommikul esines härmatist ja halla. Põldudel oli laiguti lumikate ära sulanud ja sulaveest moodustunud suured veeloigud jäätunud. Alles jäänud lumikate oli tihke, jäine ja kandis inimest peal. Kuigi nädala esimene pool oli päikesepaisteline, suutis päike lund ja jääd vähe sulatada.

Salvestas Rysx, LK foorumist

Paar toimetab pesaalusel

Kassikakk        Bubo bubo

Hea, et kassikakud on pesaalusega igapäevaselt seotud.

Euroopa suurim kakuline ja võrdluseks võiks tuua, et kassikakk on välimuselt sarnasest kõrvukrätsast kaks korda suurem.

Salvestas LK team

Foto Arne Ader

Sokud ( loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Vanematel sokkudel hakkasid sarvemüksud kasvatama aastavahetus paikel. Praegusel ajal paistavad pehmed ja sametise nahaga kaetud sarved sokkudel erineva suurusega. Sarvede arengut mõjutavad neil kaks hormooni: sugu- ja kasvuhormoon. Sokkude sarvi kattev nahk on täiesti eriline, sest sarvenahas on suur hulk veresooni ja seega toidavad sarvede kasvu.